VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA ÕPIVÕRGUSTIKUD

ISESEISEVTÖÖ VI KOOSNEB KAHEST OSAST

I) LASTEAIAÕPETAJALE SOBILIKKE E-KURSUSTE KAARDISTUS JA ANALÜÜS.

Lasteaiaõpetajale sobilikke e-kursususte kaardistus ja analüüs

Mõned, allikad:
– http://koolitus.hitsa.ee
– HITSA eõppe repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium/)
– http://www.innovatsioonikeskus.ee
– MOOC

Lisaks eelnevatele lehekülgedele on võimali leida sobilikke kursuseid ka järgnevatelt lehtedelt:

http://digialgus.hitsa.ee/

http://www.koolitus.ee/et/

http://koolitused.e-ope.ee/

http://ahsoo.ee/et peale tasumist saate õiguse vaadata video, milles õpetatakse näiteks kuidas mingit keskkonda kasutada. Samuti on võimalik läbida e-kursuseid teistel teemadel.

http://edidaktikum.ee/et keskkond, kust on võimalik leida palju huvitavaid kursuseid.

http://www.ut.ee/et/oppimine/e-ope/oppijale

http://www.rajaleidja.ee/tasuta-e-oppe-voimalused-internetis/

E-kursuseid mida lasteaiaõpetaja saab e-õppena läbida on palju. Hetkel tegin järgneva valiku lähtudes enda soovidest. Aasta lõpu poole pole need enam aktiivsed, kuid usun, et sellistel teemadel tuleb kursuseid veel.

 

  1. Milliseid e-kursuseid saab lasteaiaõpetaja e-õppena läbida (too vähemalt 3 näidet), et oma IKT pädevusi arendada?

Esimeseks leidsin koolituse mis mind ennast hetkel väga huvitaks „Interaktiivne tahvel õppetöös” kahjuks hetkel ei leidnud sellel toimumisaega.

Teisena leidsin samuti koolituse mis mind hetkel huvitaks „LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika“ kuid kahjuks pole ka see kursus hetkel aktiivne. Arvan, et see on sellepärast, et need mõlemad kursused lõppesid alles ja loodan, et need avatakse kevadel uuesti 🙂

Kolmandaks leidsin “Fototöötluse” e-kursuse programmiga Gimp

 

2) Mis keskkonnas kursuseid läbi viiakse (arvesta kõiki kolme, mille kohta näited tõid)?

Interaktiivne tahvel õppetöös http://koolitus.hitsa.ee/course/81#details : koolituse käigus valminud õppematerjalid avalikustatakse Koolielu portaalis. Leidsin sarnase kursuse mis on üles ehitatud e-õppena http://3fahug.havike.eenet.ee/puutetahvel/?page_id=7

Koolitus toimus HITSA nutiklassis, kuid täpsem info koolituse „LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika“ kohta ja materjalid leiad: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8q5y#euni_repository_10895

Fototöötluse e-kursus toimub moodle keskkonnas
3) Kas sulle jäid silma kursuseid, mida on sarnaste teemadega juba mitmeid ning kursuseid, mida ei ole üldse, aga võiks olla!

Hetkel ei leidnud koolitusi interaktiivse tahvli kasutamise kohta lasteaia õppetöös ja samuti Lego WeDo robootika kohta, kuid sellised koolitused võiksid olla kuna hetkel on lasteaedasid kus olemas olevaid tahvleid ja WeDo robootika komplekte ei kasutatta. Selle põhjendus võib olla, et mõned neist lõppesid alles nüüd novembri kuus.

 

4) Kui leidsid kursused, siis kas kursuse eesmärgid ja õpiväljundid olid lihtsalt leitavad ja arusaadavad?

Kõikide kursuste eesmärgid ja õpiväljundid olid mulle lihtsalt leitavad ja arusaadavad.

 

5) Millised on kursustel osalemise tingimused?

Interaktiivne tahvel õppetöös“

Vaja on arvutialaseid algteadmisi.
Eelteadmised interaktiivsete tahvlite kasutamises ei ole vajalikud.
On soovitav, et osalejal on võimalik interaktiivset tahvlit kasutada, kas oma koolis või nt naaberkoolis, kokkuleppel on võimalik tutvuda ka HITSA Nutiklassi interaktiivse projektoriga.
Koolitusele võtke kaasa sülearvuti!
Esimeseks auditoorseks kohtumiseks laadige sülearvutisse alla koolis oleva interaktiivse tahvli tarkvara.

Soovituslikult läbitud DigiTiigri koolitus.

LEGO Education harivad klotsid ja LEGO WeDo robootika“

Arvutioskus ja huvi uute lahenduste vastu. Kasuks tuleb LEGO klotsidega mängimise kogemus ja soovitav on koolitusslaididega eelnev tutvumine.

 

II)PLANEERITUD E-ÕPPE TEGEVUS

Teema – GPS kunst Tartu linnas.

Eesmärk – õpetaja tutvub GPS kunsti loomisprotsessiga ; õpetaja oskab siduda GPS kunsti tegevusi KELARÕKI valdkondade valdkondadega ning eesmärgistada seda tegevust ; õpetaja õpib kavandama ja kohandama õppetegevusi kasutades digivahendeid

Ajaline piirang. Kursus toimub kahe nädala jooksul, mil kohtutakse kahel päeval.

Keskkond ja vahendid (Mis peab õpetajal olemas olema, tehniliselt, tarkvaraliselt?) Kursus on koostatud meetodil „Bring your own device ehk VOSK – Võta Oma Seade Kaasa“ seega palume osalejatel võtta kaasa isiklik nutitelefon või tahvelarvuti, kuhu saaks laadida alla programmi „Endomondo“. Juhul kui see pole võimalik siis teavitada sellest korraldajat vähemalt 3 päeva enne esimest kohtumist.

Kursuse esitlusel kasutatakse arvutit ja projektorit, hiljem teekondade piltide välja printimiseks kasutatakse printerit.

Materjalid (Kas lood ise, kasutad avatud õppematerjale, õpiobjekte? Milliseid?)

Kursuse materjalid on koostatud emaze.com keskkonnas (ise koostan) ning seda jagatakse osalejatega pdfina meili teel.

Õpiülesanded ja lühikirjeldus – Kuidas näeb sinu e-õppe tegevus välja?

Kursuse programmi tutvustamine. Kursus koosneb kahest päevast:

1.Esimesel päeval tutvustatakse GPS kunsti põhimõtteid ning jaotatakse õpetajad kahte gruppi. Esimese grupi inimesed saavad ise valida Google mapist endale sobiva marsruudi mida mööda kõndida ning teistele antakse kindlad juhised mida mööda kõndida. Põhiline reegel, et tervet teekonda peab salvestama Endomondo programm, mille üks või mitu õpetajat enda telefoni / tahvelarvutisse alla saab laadida.

Iseseisvatööna peab iga osaleja mõtlema vähemalt kolm eesmärki kuidas GPS kunsti saab lõimida KELARÕKI valdkondadega.

2.Teisel päeval võrreldakse kujundeid mis teekondadest on tekkinud ning iga õpetaja saab joonistada enda teekonnast pildi. Lõpetuseks jagatakse kogemusi ning tuttvutakse teiste töödega. Päev lõppeb kokkuvõtlikku testiga Kahooti keskkonnas (automaatne hindamine).

Kursus loetakse arvestatuks, kui kursusel osaleja on viibinud mõlemal päeval seminarides ning sooritanud testi teise päeva lõpul Kahooti keskkonnas.

 

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA ÕPIVÕRGUSTIKUD

ISESEISEVTÖÖ V

Analüüs kuivõrd suurenes/muutus/jäi samaks sinu enda õpikeskkondade kaardistus peale lasteaia keskkondade kaardistamise? Milliseid keskkondi leidsid juurde?

Peale kaardistamise läbiviimist muutus minu enda õpikeskkondade kaardistus suuremaks. Kuna olen selles lasteaias uus töötaja, siis sain teada, et meil on lasteaias veebipõhine „ühiskaust“ kust leian kõik lasteaiaga seotud dokumendid mida mul oma töös vaja on. Kahjuks on see kasutatav ainult lasteaia avutites, kuid samas hea, et selline kaust üldse olemas on. Samuti sain teada, et meil on googledrives raamatute ülevaade, et kus rühmas ja millised raamatud olema on, et kui on vaja laenata siis tead kohe kust leida. Samuti tutvustas minu praktikajuhendaja mulle Getwapps keskkonda  kus saan ühele lehele koostada kõikide veebilehekülgede ülevaate, mida hetkel kasutan. Leidsin ka keskkonna storyboard mida ei ole hetkel jõudnud lähemalt uurida kuid tundub põnev.

 

Millised keskkonnad, võrgustikud ei sobi sinu arvates lasteaia töös ning õppetöös lastega? Miks? Põhjenda?

Selliseid keskkondi või võrgustikke mis üldse ei sobi lasteaeda minu kaardistuses välja ei tulnud. Küll aga vastas üks laps, et mängib arvutis sõjamänge (GTA5), ning isiklikult arvan, et see pole väga hea kuna seda vägivalda on meedias juba niigi palju.

 

Milliste keskkondade ja võrgustike potensiaali ei kasutata piisavalt?

Pean tõdema, et kahjuks kasutati ainult mõnes rühmas teajatoimeta ning looduskalendri keskkonda. Usun, et nenest oleks midagi kasulikku igal rühmal leida. Samuti leian, et igal rühmal võiks olla mingis keskkonnas ikkagi rühmablogi kust saaks nende tegemisi jälgida.

 

Kokkuvõtteks oli kaardistamise kogemus igati positiivne ning andis julgust juurde selliseid kaardistusi ka tulevikus läbi viia.

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA ÕPIVÕRGUSTIKUD

Artiklite + videote + raamatu ptk (materjali) läbi töötamine + selle põhjal akadeemiline postitus.

1) Milliseid võimalusi pakub sotsiaalmeedia lasteaias? Too vähemalt 2 näidet!
2) Millised on sotsiaalmeedia kasutamise võimalused õppimiseks ja õpetamiseks (lasteaias)?
3) Millised ohud on sotsiaalmeedia kasutamisel lasteaias? Too vähemalt 2 näidet!

 

Kaupo Kalda kirjutab ühes 2009a artikklis, et sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel ning tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad on Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Tänaseks päevaks võib öelda, et orkut sinna nimekirja enam ei kuulu, kuid samas esikolmik on ikka samaks jäänud.

Sotsiaalmeeldia pakub lasteaiale mitmeid võimalusi kuidas enda igapäeva elu huvitavamaks muuta. Näiteks saavad lasteaiad sotsiaalmeediasse luua lasteaia koduleheküljed  kuhu postitusi oma igapäevaelu, huvitavate sündmuste ja põnevate õppekäikude kohta. Selliseid postitusi tehes on võimalik meelitada lapsevanemaid just enda lasteaeda. Eriti kui lasteaial on mingi kindel suund mille poolest ta teistest erineb.

Sellist reklaami annab luua nii Facebooki kui ka Twitteri keskkonnas kuigi Facebooki keskkonnnas on võimalik seda pikemalt ja põhjulikumalt teha ning ühes Kaupo Kalda 2013a arikklis ta soovitabki kasutada nimelt Facebooki.

Facebooki sotsiaalmeedia kanal pakub võimalusi luua gruppe kellel on sarnased huvid. Nii on ka lasteaednikud kogunenud Facebooki, et jagada üksteisega oma rõõme, muresid ning nende tööga seotud meedias avaldatud artikkleid, huvitavaid koolitusi, jne.

Youtube keskkond võimaldab leida kõiksugu videosid näiteks kuulata linnulaulu või vaadata seemnest taimeks kasvamist jne. Sellised elulised videod võivad tekitada lastes huvi ka ise lähemalt asja uurima minna. Samuti saab Youtube laadida ka rühmas tehtud videosid mis on nähtavad vaid lastevanematele. Sellised teemad on vaja kindlasti ennem koosolekul üle rääkida, kuna tänapäeva interneti avatus on põhjustanud inimestele ka uusi hirme.

Samas leidis üks New Yorgi lasteaiaõpetaja Twitterile omanäolise kasutamisvõimaluse, nimelt laseb ta lastel enda päevasündmused lühidalt sõnastada ning edastab siis need postitustega. Korrates nii üle põhilised pävasündmused ning õpetades lapsi oma mõtteid lühidalt kirja panema.

Sotsiaalmeedia nagu ka paljude teiste asjade kasutamisega ei tohiks liiale minna. Näiteks õpetajad ei tohiks unustada end arvuti taha põnevaid postitusi trükkima kui lapsed veel lasteaias on nii võib õnnetusi juhtuda.

Samuti peab väga ettevaatlik olema millised pildid ja kuhu keskkonda üles riputatakse, kui mõni linnuke kuskile panematta jääb siis võib postitus olla hoopis avalik mitte privaatne. Kindlasti peavad olema ka lastevanemate allkirjastatud nõusolekud, et pilte võib veebi üles laadida, kuna mõned vanemad seda kindlasti ei soovi. Igaksjuhuks peab olema valmis ka selleks, et kuskil võib keegi sinu kontosse sisse häkkida nii, et oma pilte ja postitusi üles laadides peab olema kindel, et need sind ega su lähedasi kuidagi ei kahjustaks.

Ohte võib leida ka youtube kasutades, nimelt kui pole eelnevalt videomaterjali põhjalikult läbi vaadanud siis võib sinna vahele tulla ebasobiv reklaam lastele või siis on sisu algusest erinev.

Tänapäeva tehnika ja sotsiaalmeediakanalid pakuvad laialdaselt võimalusi kuid alustamiseks peab endale selgeks tegema mida sa nendest ootad. Kui sihid silme ees siis on aeg katsetamiseks 🙂

Kasutatud allikad:

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA -VÕRGUSTIKUD

TUNNITÖÖ 4.

Rühm nr 3 : Karin Peetsalu, Karin Kalev ja Tea Hermann

Sotsiaalmeedia ja selle kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis.

Rühm 1 – Mida tähendab e-portfoolio? Millest koosneb, olulised osad jne

Rühm 2 – Milliseid tarkvarasi ja standardeid eportfoolio puhul kasutada?

Rühm 3 – Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel?

Rühm 4 – Kuidas on seotud e-portfoolio (loomine, haldamine) õpetaja haridustehnoloogiliste pädevustega? ISTEhindamismudel

Kõigile lugemiseks – E-portfoolio

Rühm 3. Millised väljakutsed ja takistused on e-portfoolio kasutamisel?

väljakutsed

takistused 

Rühm 1 – mis on e-portfoolio

https://www.emaze.com/@ALQWLQFL/mis-on-e-portfoolio?kun=JyqbzvzfmgzgTjegzrilryhpAxtbnczcrioiTexolsnR

  • E-portfoolio on veebipõhine keskkond, kuhu talletatakse kogetu.
  • Tõendab õpitust aru saamist ja personaalset arengut teatud ajavahemikus.
  • Näiteid keskkondade kohta: blogid – nt wordpress, sotsiaalvõrgustikud – nt Facebook
  • Helen Barreti definitsioon: e-portfoolio on kogumiks õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitatud materjalidest tõendamaks õpitust aru saamist ja arengut teatud ajavahemiku jooksul. Tema pidas oluliseks, et e-portfoolios on kajastatud refletksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.

E-portfoolio 5 loomise sammu: määra eesmärgid, vajadused, sihtrühm, sisu ; tööd, teadmusobjektid, regulaarne reflekteerimine ; avalikustamine konkreetsele sihtrühmale ; jagamine sotsiaalvõrgustikus.

E-portfoolio standardid: esitlusportfoolio, õpiportfoolio, hindamisportfoolio, professionaalse arengu portfoolio, rühmaportfoolio, tööportfoolio.

Eestis tuntuid e-portfoolioid: Koolielu, Tea ja Toimeta, Õpiveeb (loomisel), Facebooki grupid: Lasteaednike ideed, Haridustehnoloogid, jne.

Rühm 2 – Milliseid standardeid ja tarkvarasid e-portfoolio puhul kasutada

Tarkvara:
Kommertsvarad (Eportato, iWebFolio).
Vabavara (WordPress, blogger, jne)
Majutusteenused (PebblePad)
Installeeritavad (Elgg, Koolielu)- nt. L/A saab oma serveri.

Standardid:
Turvalisus
Õige metoodika kasutamine
Kasutatavus
Võimalus siduda/jagada teiste keskkondade ja infosüsteemidega (näiteks: WordPress, Edufeedr).

Rühm 4: Kuidas on seotud e-portfoolio (loomine, haldamine) õpetaja haridustehnoloogiliste pädevustega? hindamismudel

Vanasti olid portfooliod paberkandjal ja neid kasutati harvem, tänapäeval on koostatakse enamasti e-portfooliod mida on kerge jagada nii paljudel inimestele kui soovid / vajalik on.

E-portfoolio loomine ja haldamine on tihedalt seotud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevustega.

ISTE haridustehnoloogilised pädevused: ISTE

ISTE digipädevuste standardil põhinev õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamistabel: hindamismudel

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA -VÕRGUSTIKUD

ISESEISEVTÖÖ II

Ülesanne: e-portfoolio

1) Võid teha ka skeemi (nt mõistekaardina), millistest elementidest sinu e-portfoolio koosneks

Koostasin mõistekaardi, millistest elementidest minu e-portfoolio koosneda võiks ning alustasin ka siin wordpressi keskkonnas täienduste tegemisega. Kahjuks hetkel olen jõudnud lisada vaid oma CV, lühikirjelduse endast ning läbitud koolitused, kuid üks korralik e-portfoolio pidigi pidevas muutuses olema 🙂

Mõistekaart e-portfooliost:

Minu e-portfoolio

 

2) Kui sul juba on olemas e-portfoolio, siis lisa oma ajaveebi postitusse selle link

Minu e-portfoolio algus.

3) Lisa oma ajaveebi postitus nende küsimuste valguses.

  • Milliseid vahendeid kasutasid oma e-portfoolio loomiseks? Miks just neid?

Uurisin erinevaid võimalusi, kuid otsustasin siiski koostada oma e-portfoolio wordpressi keskkonda kuna see on keskkond mida ma hetkel kõige rohkem kasutan. Samuti olen ülikooli jooksul siia koostanud erinevate ainete õpimappe ning mulle meeldib kui mul on kõik vajalik materjal mida kasutan ühes keskkonnas.

  • Milliseid materjale sinu e-portfoolio sisaldaks/sisaldab, et oma teadmisi ja oskusi tõendada? Millistest osadest sinu e-portfoolio koosneb?

Hetkel olen oma e-portfoolio koostamise alguses,  kuid kujutan ette, et seal võik olla: minu cv, lühikirjeldus minust, läbitu koolituse, töömaterjalid, minu koostatud artiklid / küsitlused, eneseanalüüs, huvitavad ning kasulikud veebilehed mida oma töös saan kasutada, erinevate veebikeskkondade kasutamise juhendid, huvitavad fotod ja videod minu tööst ja tegemistest. Samuti tahan siia lisada lühikokkuvõtte enda õpetaja digipädevustest ning kuidas

  • Mis tüüpi sinu e-portfoolio oleks/on?

Minu e-portfoolio tuleb veebipõhine keskkond kus on kättesaadaval info minu töökogemustest, tehtud töödest jne.

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA -VÕRGUSTIKUD

ÕPIHALDUSSÜSTEEMI Edidaktikumi analüüs
1) Mis on selle õpihaldussüsteemi positiivsed küljed ja kuidas täidab eD sinu jaoks õpikeskkonna rolli?
Positiivne on see, et kui süsteem selgeks saab siis on seda lihtne kasutada. Väga meeldib mulle see, et on võimalik jälgida kursuse tulemusi, see aitab enda asjadega järjel olla. Õpikeskkonnana täidab edidaktikum tähtsat rolli, kõik loengu matejalid on olemas õpimaterjalide all samuti on olemas hea ülevaade iseseisvatest töödest ning tähtaegadest. Edidaktikumi disain mulle meeldib, leian, et see on kasutaja sõbralik.
2) Mis on selle õpihaldussüstemei negatiivsed küljed ja kuidas jääb eD sinu jaoks hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.
Negatiivse küljena võib välja tuua, et süsteemi kasutamine nõuab interneti olemasolu. Peale kursuse lõppu on õppejõu otsustada mis saab õppematerjalidest ning kas mul on ka edaspidi ligipääs antud gruppi. Samuti või süsteem mingil hetkel muutuda tasuliseks või hoopiski veebist kaduda.

VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA ÕPIVÕRGUSTIKUD

TUNNITÖÖ I. Minu õpikeskkondade kaardistus

minu õpikeskkond

Kasutasin keskkondade kaardistamisel mõistekaarti kuna see võimaldab kogu info anda ühe tabelina. Samas erinevad teemad saab värvida erinevat värvi. Kaardistuse tegemisel otsustasin kasutada keskkonda bubble.us mille abiga annab arvutis väga lihtsalt mõistekaarti koostada, raskusi selles ülesandes ei esinenud. Keskkondade kaardistamine oli minu jaoks pigem kergem kuna olen selle juba eelnevalt läbi mõelnud.