HT PRAKTIKA II. Iseseisevtöö 1

HT PRAKTIKA II. Iseseisevtöö 1

 

1.Kas ja miks on sinu arvates lasteasutuses vaja IKT-juhtimist? Kuidas hindad, kas IKT juhtimine on lasteaedades levinud või mitte? Mis võib olla selle põhjus? 3p

Minu arvates on IKT juhtimist lasteasutuses on väga vaja sest tänapäevane õppimine ja õpikäsitlus on muutunud ning oleks vaja rohkem IKT valdkonda siduda lasteaia õppe- ja kasvatustöösse. IKT juhtimist oleks vaja just eelkõige sellepärast, et oleks lasteasutuses kindel juht kes seda valdkonda edendada ja arendada tahab. Kahjuks hetkel veel see lasteaedades levinud ei ole, kuna see valdkond on lasteaedades alles väga alguses.

 

2.Milliseid väljakutseid lasteasutuse IKT-juhtimises võib ette tulla? Kirjelda! 2p

Kindel väljakutse millega IKT juhtimises võib kokku puutuda on töötajate huvi puudus IKT vahendeid igapäevatöös lastega kasutada. Lisaks huvipuudusele võib lisanduda ka fakt, et töötajad ei tunne, et see oleks kohustuslik. Samuti võib arvatavasti kokku puuduva vahendite ja finantsiliste vähesuse või puudumisega.

 

3.Miks on sinu arvates oluline kaardistada asutuse IKT-valdkonna vajadused ja kirjeldada hetkeolukord? Mis infot see annab? Mis selle infoga peale hakata? 3p

IKT valdkonna vajadusi on vajalik kaardistada selleks, et tänapäeval peavad inimesed hakkama saama muutunud õpikeskkonnas kus on järjest rohkem digitaalseid vahendeid. Kaardistuse tulemusel saadud info annab ülevaatliku pildi lasteaia huvigruppide vajadustest ja soovidest seoses IKT valdkonnaga mille abil saab planeerida edasisi tegevusi (it eelarvet).

 

4.Kuivõrd muutis/kinnistas see praktika sinu arusaamist haridustehnoloogi tööülesannetest lasteasutuses? Selgita! Mida täpselt! 2p

HT praktika muutis väga minu arusaamisi, palju selgemaks said ülesanded millised võiksid olla tulevased haridustehnoloogi ülesanded. Samuti andis koolituse planeerimine ja läbi viimine hea kogemuse kuidas ja mida saaks teha, et arendada lasteaias IKT valdkonda.

HT PRAKTIKA II. Praktika ülesanne 3

 Praktika lasteaedade IKT vajaduste kaardistus

Minu praktika lasteaia IKT vajaduste kaardistus

HT PRAKTIKA II. Praktika ülesanne 5

Praktika lasteaia riskide ja ohtude hindamine​

Hinnata IKT ohud (2p) ja riskid (2p) praktika lasteaias, nende võimalik tõenäosus, mõju ning riskitase (2p) ja lisada omapoolne hinnang ja selgitus, kuivõrd keeruline oli seda hindamist teha, kuivõrd keeruline on neid riske ja ohte maandada (4p).

1. oht – süsteemi või organisatsiooni kahjustada võiva soovimatu intsidendi
võimalik põhjus;
2. nõrkus – vara või vararühma nõrk koht, mida saab ära kasutada oht;
3. risk – võimalus, et vaadeldav oht kasutab ära mingi vara või vararühma
nõrkused, põhjustades varade kaotuse või kahjustuse.

MINU PRAKTIKA LASTEAIALE KOOSTATUD Riskihindamine

 

 

 

HT PRAKTIKA II Kokkuvõte ja eneseanalüüs

Anna hinnang oma praktikale lähtudes alljärgnevatest punktidest:

• kuidas sind praktikabaasis vastu võeti;

Kuna viisin läbi haridustehnoloogi praktika II oma töökohas, kus olen töötanud vähem kui aasta siis leian, et vastuvõtt oli igati positiivne.

• kuidas võimaldati praktika ülesannete täitmiseks vajaliku info kättesaamine;

Minu juhendaja oli väga huvitatud minu tegemistest ning tema ja lasteaia direktori poolt sain kõik vajaliku info mida mul teada vaja oli.

• kuidas täitusid sinu ootused praktikale.

Kõik mu ootused praktikale täitusid. Sain suurepärase kogemuse võrra rikkamaks koolitust kokku pannes ja läbi viies, samuti huvitav koostada IKT taristu kaardistust kuna sain täpsema ülevaate lasteaias olemasolevatest vahenditest ning nende vanusest. Selle praktika käigus sain täpsemalt aru sellest millised tööülesandeid peaksid lasteaia haridustehnoloogil olema.

Minu enesehinnang_viie_palli_skaalal

Mida ma teen?

Praktika käigus viisin läbi koolituse GPS kunsti kasutamisest lasteaia õppe- ja kasvatustöös, mis tekitas minus tunde ja soovi neid teadmisi ja kogemusi laiemalt jagada. Plaanis on viia sarnane koolitus, kuid pikem ning siis ka praktilise osaga läbi ka Tartumaa lasteaiaõpetajate ainesektsiooni õppepäeval sügisel. Koolist olen saanud palju infot mis kahjuks kõigini ei jõua, olen võtnud väikeks missiooniks oma saadud teadmisi võimalikult palju edastada, et ka teised neist osa saaksid. Hetkel töös lastega pole enda rühmas saadud kogemusi kahjuks väga palju praktiseerida saanud kuna sain uued 2-3aastased lapsed alles selle aasta veebruari kuus ning alguses on ikka vaja kõigepealt lasteaias käimisega harjuda ja siis saab kõige muuga juba tutvust teha. Samas oleme rühmas väga usinad igapäevaseid postitusi tegema, et meie lapsevanemad näeksid lisaks tekstidele ka pilte laste päevategevustest. Peale selle teavad nüüdeseks ka enamus lasteaia töötajaid, et olen õpin lasteaia õpetajaks ja haridustehnoloogiks ning julgevad juba ka minu käest abi ja nõu küsida.

Kui hästi või kui halvasti ma seda teen?

Kui ma midagi teen siis ikka proovin seda hästi teha. Olen juba kord selline inimene, et niisama ikka pooleli ei jäta, kui midagi käsile võtan siis panustan ka sinna 100%.

Kas ja kuidas ma saaksin midagi paremini teha?

Paremini saab ju alati 🙂 Usun, et kogemuse käigus muutuvad tegevused ka paremaks, näiteks on juba mõtteid kuidas praktika käigus läbi viidud koolitust saaksin järgmisel korral paremini teha. Need muutused on küll tänu õppejõu poolt antud tagasisidele, kuid samas õppisin ka oma kogemusest 🙂

 

HT PRAKTIKA II PRAKTIKAÜLESANNE 4

IKT TARISTU TÄPSEM KAARDISTUS

Minu praktika lasteaia kaardistus: HT praktika taristu kaardistus

 

HT PRAKTIKA II ISESEISEV TÖÖ 2 JA HARIDUSTEHNOLOOGILINE MEESKONNATÖÖ JA NÕUSTAMINE, ISESEISEV TÖÖ 4

LÄBIVIIDUD KOOLITUSE ANALÜÜS

 

• Mida muutsid oma koolituskava juures.

Peale loengus arutlemist mõistsin, et ei tasu nii lühikesele koolitusele liiga palju eesmärke panna. Pigem keskenduda 2-3 põhieesmärgile. Samuti sai muudetud eesmärkide sõnastust, et oleks kergem nendest õpiväljundid tuletada. Veel lisasin koolituskavale konkreetsete kellaaegadega ajakava.

Peale Eli Laaseri tagasisidet eemaldasin eesmärgi „tutvustada IKT vahendite kasutamise võimalusi lasteaia õppe- ja kasvatustöös“ kuna nõustun temaga, et peaksin keskenduma pigem ühe teema tutvustamisele. Lisaks võtsin koolituse viimases osas ära kirjaliku tagasiside ning jäi ainult suulise arutelu milles saab tugineda eelnevalt kirjalikuks vastamiseks mõeldud küsimustele. Samuti vähendasin osalejate arvu 15lt 10le inimesele kuna nõustun Eli Laaseri tähele panekuga, et osalejate tehnika tundmise tase võib olla nii erinev ning võib minna lisa aega seletuste peale. Muutsin ka natuke koolituse ajakava, kirjutades mõned kohad täpsemalt lahti ja lisasin kasutatud allikad.

• Koolituse planeerimine ja läbi viimine – mis läks hästi, mis halvasti. Põhjenda! Mida oleksid teinud teisiti. Anna hinnang oma koolitusele. Kuidas sul enda arvates läks?

Leian, et minu läbi viidud koolitus õnnestus väga hästi, samas usun, et oleks parem kui teha sama koolitusega kohe ka praktiline pool, et kinnistada saadud teadmisi. Kahjuks sel korral jäi see ajapuuduse tõttu ära, kuid koolitusel osalejad avaldasid kindlat soovi saada praktiline jätkukoolitus.

• Milline oli tagasiside osalejatelt. Mis neile meeldis, mis oli nende jaoks keeruline, mida nemad soovitaksid, vajaksid?

Osalejatele meeldis koolitus väga ning nad soovisid kindlasti ka jätkukoolitust kus nad saaksid kõik etapid ise praktikas läbi teha. Neile meeldisid GPS kunsti erinevad pildid ning minu poolt filmitud laste jutud. Keeruline oli aru saada kuidas teekonna kujutist endomondo programmist alla laadida. Osalejad leidsid, et see saaks selgemaks kui ise läbi teha.

 

Tagasiside ainele:

• Kas aine “HT meeskonnatöö ja nõustamine”  õppetöö korraldus oli piisavalt hästi selgitatud loengus? Mis jäi arusaamatuks, mis oli selge, mis aitas õpitut omandada?

Õppetöö korraldus sai loengus põhjalikult lahti räägitud, pigem tekitas natuke segadust ainete iseseisvate tööde jälgimine erinevate lehekülgede pealt edidaktikumis. Kergem oleks hallata kui oleks üks ühine link kus on kõik seotud ainete kodutööd koos, vms. Õpitut aitas omandada pidev arutelu loengus, kohe kui miski jäi ebaselgeks saime selle loengus lahti räägitud 🙂

• Kuidas hindad loengu ülesehitust ja haaravust/jälgitavust?

Loengu ülesehitust hindan väga heaks.

• Kui soovid  tagasisidestatava õppeainega seoses veel midagi lisada, siis kõik ettepanekud aitavad aine omandamist  tõhusamaks muuta.

–

PRAKTIKA ÜLESANNE 1, IKT JUHTIMINE ISESEISEV TÖÖ 2 JA HARIDUSTEHNOLOOGILINE MEESKONNATÖÖ JA JUHTIMINE ISESEISEVTÖÖ 3

 “GPS kunsti kasutamise võimalused lasteaias”

Koolituse kava

Koolituse ajakava

13:20 – 13:30 Kogunemine

13:30 – 13:45 Loeng

Mis on GPS kunst?

Pildid GPS kunsti kohta välismaalt.

13:45 – 14:00 Arutelu / diskusioon

Erinevate valdkondade lõimimis võimalused GPS kunstiga

GPS kunsti etapid- marsruudi valimine, ettevalmistamine (eelnev raja läbi kõndimine, ohutuse tagamine); tegevuse tutvustus lastele; lastega koos raja läbimine; pildi joonistamine; pildi kirjeldamine (võimalusel filmida)

14:00 – 14:15 Video ja õppefilmid.

Koolitaja poolt läbi viidud GPS kunsti piltide ja videode vaatamine

14:15 – 14:30 Dispuut (arutelu)

Jooksvad küsimused; tagasiside küsitluse täitmine; osalejate tänamine

14:30 – 14:35 Kasutatud tehnika kokku pakkimine

NB! Soovijatele toimub jätkukoolitus, kus nad saavad GPS kunsti etapid ise praktikas läbi teha. Esimesel koolituspäeval polnud see võimalik ajapuuduse tõttu.

Koolituses kasutatud materjalid:

http://prezi.com/_2x8irezshoa/?utm_campaign=share&utm_medium=copy

http://prezi.com/npeelu47ue72/?utm_campaign=share&utm_medium=copy&rc=ex0share

1.Kui palju aega kulutasid koolituse ettevalmistamisele? Mis oleks sinu töötunni hind? Ehk kui palju sa selle koolituse eest raha saada sooviksid (neto).

Koolitusel kasutasin kahte slaidshowd: GPS kunsti erinevad definitsiooni ja pildid valminud GPS kunsti töödest ning enda poolt läbiviidud GPS kunsti tegevuse lühikirjeldus. Kõige rohkem aega läks erinevate GPS kunsti definitsioonide otsimisele ning sobivate piltide leidmisele. Slaidide koostamisele kulus 3h.

Koolituse ühe osana näitasin koolitaja läbiviidud GPS kunsti tegevuse tulemusena videot lastest, kes kirjeldasid endi pilte. Video kokku monteerimisele kulus 2h.

Sobiva aja kokkuleppimisele, vahendite hankimisele, koolitusel osalejatele info edastamisele ja ruumi ettevalmistamisele koolituseks kulus kokku 1h ja koolituse läbiviimine 1h

Kokku kulus koolitusele umbes 7h ja kui arvestada tunnihindeks 5 EUR. Siis oleks koolituse hind 35 EUR. Samas lisanduks sinna kindlasti ka transpordi lisatasu, olenevalt siis kui kaugel koolitus toimuks.

2. Milliseid tarkvaralisi vahendeid vajad koolituse ettevalmistamiseks? Kirjelda.

Koolituse ettevalmistamiseks kasutasin esitluste loomiseks prezi.com tarkvara ning endomondo rakendust GPS trajektoori salvestamiseks. Video monteerisin kokku moviemakeri rakendusega.

3.Milliseid riistvaralisi vahendeid vajad koolituse läbi viimiseks? Kirjelda.

Riistvarast läheb kindlasti vaja arvutit ja projektorit ning valik on ka toimiv internetiühendus. Juhul kui koolituse aega pikendada ning sama koolitusega siduda praktiline osa siis oleks juurde vaja nutiseadet mis võtab vastu ja edastab GPS signaali (n. Tahvelarvuti või nutitelefon), ning printerit ja paljundusmasinat.

4.Milliseid tingimusi ja ressursse nõuab koolituse läbi viimine lasteasutuselt ja personalilt? Kirjelda.

Lasteasutuses kus koolitust läbi viin peab olema toimiv internetiühendus. Oleks hea kui lasteaias oleks olemas ka projektor esitluse ja video vaatamiseks ning praktilise poole lisamisel ka nutiseadmed (arv sõltub osavõtjate arvust). Personalile oleks ainus tingimus, et neil oleks huvi IKT vahendite kasutamise vastu 🙂

5.Milliseid ressursse kulub veel koolituse planeerimisel ja läbi viimisel või milliseid hoidsid kokku (nt inimressurss, ajaressurss, vahendite ressurss)

Koolituse planeerimisel usun, et hoidsin kokku ajaressurssi sellega, et koolitusel kasutatud tegevused olid mul eelnevalt juba läbi viidud ning analüüsitud.

Juhul kui koolitus toimub tööaja sees siis kulub lasteaial koolituse läbi viimisele ka inimressursse, et leida osalejatele sobivad asendajad rühmadesse.

Juhul kui lasteaed soovib ka praktilist osa kuid neil puuduvad sobivad vahendid siis kulub neil arvatavasti ka rahalineressurss nende laenutamisele.