Arhiiv kuude lõikes: detsember 2014

dets. 2 2014

ANDEKAS LAPS JA LOOVUS ÕPIMAPP

ANDEKAS LAPS

SISUKORD:

I.     SISSEJUHATUS -ÕPIMAPI EESMÄRGID, ENESEANALÜÜS, MAPI ANALÜÜS

II.    LUGU ANDEKUSEST

III.   ANDEKUSE AVASTAMINE (GLED AIRIIN SAARSOO)

IV .  ANDEKA LAPSE ARENGUT SOODUSTAV KESKKOND (GLED AIRIIN SAARSOO)

V.     ANDEKATE LASTE MUREKOHAD (GLED AIRIIN SAARSOO)

VI.    ANDEKAD PUUDEGA LAPSED  (GLED AIRIIN SAARSOO)

VII.   ANDEKUS JA LOOVUS (GLED AIRIIN SAARSOO)

VIII.  ÕUESÕPPE LOOVNURK

IX.     VAIMSEID VÕIMEID ARENDAV TEGEVUS

X.      LUGEMIS SOOVITUS (RAAMATUD JA VEEBILEHEKÜLJED)

I. SISSEJUHATUS

ÕPIMAPI EESMÄRGID:

  1. Üheks minu õpimapi eesmärgiks on koguda siia materjalid mis aitavad mul avastada ja toetada andekaid lapsi kellega igapäevatöös kokku puutun.
  2. Teiseks eesmärgiks on koostada kergelt loetav lühikokkuvõte lastevanematele kelle lapses ma märkan adeka lapse tunnuseid.
  3. Õpimapp on koostatud interneti keskkonnas, et ma saaksin seda koguaeg ja igal pool vajadusel kasutada, ning täiendada. Samuti on mul seda kergem lastevanematega jagada.

Loengu materjalidest on tehtud kokkuvõtted mis on jagatud teemade kaupa ja osad failid / esitlused on salvestatud arvutisse. Iseseisvad tööd on nummerdatud ning lisatud tekstide vahele.

ENESEANALÜÜS

Õppeaine tutvustas mulle andeka lapse tunnuseid, mooduseid kuidas neid märgata ja aidata. Samuti kogusin palju häid materjale mida saan vajadusel lastevanemale selgitustöö tegemisel kasutada.

Mulle sobib, et koostatud õpimapp on pidevalt kättesaadav ning, et lingina on seda mugav ja kerge jagada.

Soovin kindlasti jätkata antud teema uurimist ning ennast selles valdkonnas veel täiendada. Olen juba kasutanud ja plaanin kindlasti veel kasutada ka loengutes saadud uusi teadmisi.

ÕPIMAPI ANALÜÜS

Õpimapi koostamisel ei esinenud mingeid probleeme. Kuna koostasin ka kunstimapi siin keskkonnas siis tean, et tulevikus on mul mugavam, et kõik materjalid on jäädvustatud ühte keskkonda ja ma ei pea neid eraldi kaasas kandma.

Samuti usun, et interneti keskkonna suureks plussiks on see, et kõiki materjale mida tahan näiteks lastevanematega jagada saan kergelt lingi jagamisega ning ei pea eraldi midagi välja printima.

Õpimappi kavatsen kasutada kindlasti oma lasteaiatöös kuid samas ka peresiseselt enda lapsega tegeledes.

II. LUGU ANDEKUSEST

diana-ja-tahe

Kirjutan oma vanaisa elukaaslase naise tütretütrest, Tähe – Leest. Tähe – Lee ema Diana on vabakutseline tipppianist ning tema vanaema Maia on eluaeg töötanud Eesi Muusika- ja Teatriakadeemias klaverisaatjana. Nende peres on klaverimängimine alati olnud enesestmõistetav ja seda on hoitud au sees. Nii on Tähe – Lee sünnist saati puutunud kokku klaverimänguga. Kõik lapsed matkivad oma vanemaid nii soovis ka Tähe – Lee juba väiksest peale klaverit mängida. Täpselt ei oskagi keegi välja tuua kuna ta klaverit mängima hakkas kuna tundub nagu oleks ta mänginud juba sünnist saati. Tähe Lee on pidevalt oma emaga klaverituuridel kaasas olnud ja see kõik on talle loomulik. Samas mäletan ma selgesti kui minu vanaisa Tähe – Leele tema kolme aasta sünnipäevaks päris oma laste süntesaatori kinkis. Töötasin siis mänguasjapoes müüjana ja mäletan, et katsetasime vanaisaga kõik laste süntesaatorid ära kuna see õige pidi kõlama nagu lapse ema klaver. Kingitud süstesaatoril said kiiresti selgeks lihtsamad lastelaulud. Süsteemselt hakkas ta klaveri mänguga tegelema kuue aastaselt, saades endale juhendajaks Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja Maigi Pakri.

Hetkel on Tähe – Lee 11 aastane ja elab Tallinnas ning käib viiendas klassi. Nagu tema emagi õppis, õpib ka Tähe – Lee Tallinna Muusika keskkoolis. Selles koolis on väikesed klassid- 15 õpilast klassis, kuid muusikatunde on palju rohkem kui tavakoolis. Iga nädal on kaks solfedžo-, kaks muusikaajaloo-, kaks koorilaulu-, kaks erialast klaverimängu-, kaks ansambli-, kaks instrumentaalansambli- ja kaks rütmikatundi. Lisaks harjutab Tähe – Lee iga päev 1 – 1,5h kodus klaverit.

Põhilisteks suunajateks ja õpetajateks on tema ema ja vanaema ning muidugi ka klaveriõpetaja. Nii saigi Tähe – Leele koolimineku puhul kingitud tema isiklik pianiino. Ema ei taha tütart sundida klaverimängus, selle vältimiseks on ta lasknud tütrel endal valida ringe mis teda huvitavad. Nii on Tähe – Lee tegelenud lisaks klaverile ka veel koorilaulu, kunsti, balleti ja akropaatikaga. Balleti õpingud pidi ta tervise tõttu katkestama kuid enne seda jõudis ta veel Peterburis esinemas käia.

Umbes 6 aastaselt esines Tähe – Lee esimest korda anambel Meelespea kontserdil mängides klaveril vahepalu, et laulunaistele puhkust anda. 2012 aastal saavutas ta esimese koha „Eesti Vabariiklikul Noorte Pianistide konkursil“. Viimane esinemine oli tal Estonia kontserdi majas.

Tähe – Lee vanaema ütleb, et klaverimäng on selline elukutse, et kui ei suuna ega aita siis läheb lapsel raskeks. Aga kui lapsel läheb liiga raskeks siis läheb tuju ära ja lõpuks kaob ka huvi. Andeka lapse üle on alati palju rõõmu kuid siiski on ka mure kohti. Nii toob ka Tähe – Lee vanaema välja selle, et kunagi ei saa teada mille peale tüdruk suureks saades pidama jääb, nii siis proovitaksegi toetada tema kõiki huvisid. Kurb on see, et kuna tüdrukul tuleb kõik väga loomulikult siis ei oska ta veel märata seda mida kõik teised temas näevad.

III ANDEKUSE AVASTAMINE (GLED AIRIIN SAARSOO)
Eelkooliiga on kriitiline periood, sest sel ajal on lapse arengutempo kiire ja laps on vastuvõtlik kõigele pakutavale.

Hea Algus, Montessori
Andekuse mõiste ja ajalugu   Andekus on “gift”, ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis.  • Andekus võib avalduda erinevates valdkondades – teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris.  • Kui me räägime andekusest lapse arengu seisukohalt, siis me ei saa lähtuda andekuse määratlemisel ainult juba ilmutatud saavutustest – esikohast laulukonkursil või spordivõistlusel, olümpiaadivõidust. Me peame suutma näha ka potentsiaali, oskama hinnata, milles on laps võimekas, millised on tema huvid ja kuidas neid tugevaid külgi temas arendada.  • Lapse kasvu- ja arenemiskeskkond, tema pere ja kool peavad looma selleks soodsad tingimused.
Andekuse kui fenomeni kirjeldamiseks kasutatavad tuntumad andekuse mudelid kirjeldavad, milline on andekuse kujunemist mõjutavate faktorite koosmõju ning mil viisil nad lõimuvad.
J.Renzulli kolme ringi mudel
Tunnustatumad andekuse mudelid sisaldavad  andekuse avaldumise vältimatu eeldusena lisaks kõrgetele kognitiivsetele ja/või erivõimetele ka motivatsiooni ja loovust Esimesena viitas nende komponentide olulisusele J Renzulli, kelle möödunud sajandi 70ndate lõpus avaldatud nn kolme ringi mudelis on andekus määratletud kui kõrgete võimete, loovuse ja ülesandest huvitumise ühisosa.
Andekus ja talent
Imelaps- wunderkind- laps, kellel on juba varajases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal
Andeka lapse tunnused, märkamine
• Andekaid lapsi tihti ei märgata. Sageli ei märka seda õpetajad ja ka lapsevanemad ei oska sellele tähelepanu pöörata.  • Ehkki andekas laps saab oma ülesannetega enamasti kergesti hakkama, vajab ta siiski erilist tähelepanu ja võimalusi arenemiseks juba alates varasest lapsepõlvest.  • Psühholoog saab hinnata lapse vaimset võimekust, loomingulisust ja mitmesuguseid muid andekusele omaseid näitajaid.  • Kui Teie laps või õpilane on andekas, siis on Teile kindlasti suureks abiks, kui Te olete lapse võimetest ja isikupärast teadlik.

ANDEKAS.
Andekuse avastamine                                                                                                 Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Vanemad, sõbrad või õpetajad märkavad, et laps saab mingite ülesannetega paremini hakkama või ilmutab muid andekuse tunnuseid. Andekuse hindamine teatatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam (küll subjektiivne) võimekate väljaselgitamise meetod.

Andekas lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest:

  • • On kiire õppija
  • • Hea abstraktne mõtleja
  • • Omab laialdast sõnavara
  • • Omab väga hea mälu
  • • On tundlik ja emotsionaalne
  • • On arenenud õiglustundega
  • • Püüab oma tegemistes täiuse poole
  • • On oma huvides järjekindel
  • • Eelistab endast vanemate seltskonda
  • • On hea huumorimeelega
  • • Laialdaste huvidega
  • • Õpib varakult lugema
  • • Arenenud kujutlusvõime (palju kujuteldavaid sõpru)
  • • Väga loominguline
  • • Iseseisev ja protestimeelne
  • • Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija

Teine võimalus andekust avastada seisneb testimises.  Juba rohkem kui sada aastat on laste võimeid hinnatud intelligentsustestide abil. Need testid annavad nn IQskoori, mis hindavad, mil määral on konkreetne laps keskmisest võimekam.  Kui keskmine on alati 100, siis näiteks vaid 2.2 % vastava vanuse lastest on IQ üle 130. Traditsiooniliselt peetaksegi andekaks lapsi kelle IQ ületab 130.  Samas tuleb silmas pidada, et enamasti mõõdavad sellised  testid matemaatilisi, ruumilisi ja verbaalseid võimeid.  Nii et, kui laps on ühes osas üliandekas, kuid lahendab teised osad halvasti, siis IQ üldskoor ei ole tema iseloomustamiseks kõige parem mõõtevahend.
Lapsevanematel on põhjust olla oma lapse suhtes tähelepanelik juba imikueas, sest ta võib olla andekas!  Uurimuste järgi väljendub see vähemas unevajaduses, võimes keskenduda mingile ühele objektile, suuremas aktiivsuses, erilises tundlikkuses.  Sageli roomavad, kõnnivad ja jooksevad andekad lapsed teistest tunduvalt varem.  Juba siis saab sellise lapse arendamise ja tema vajaduste heaks midagi teha, võimaldades talle mitmekesist ja pidevalt vahelduvat keskkonda. Imikuea arengu võtmeks peetakse just füüsilist (psühhomotoorset) tegevust, sest laps, õppides keskkonnaga manipuleerimist, arendab märkamatult ka oma mõtlemist.
Selgemini avalduvad erakordsed võimed siiski alles keele kasutuse alguses.  Sageli hakkab andekas laps rääkima juba siis, kui teised kasutavad alles pudikeelt. Talle võib olla omane teatav ebatavaliselt küps väljendusviis, teistest lastest erinev suhtumine ümbritsevasse, näiteks soov uurida kõike või ka ebatavaline emotsionaalsus.  Üsna oluliseks näitajaks loetakse huumorimeele olemasolu. See võib avalduda näiteks ootamatutes keelemängudes, millele lapsevanem või lasteaiakasvataja ei oska reageerida.  Kui ühel lapsel paluti ulatada kruus (inglise keeles „pass the cup), asetas ta kruusi põrandale ning möödus temast, kõigepealt edaspidi, ja siis veelkord tagurpidi („pass“ tähendab ka mööduma). See laps oli enda jaoks avastanud selle sõna mitmetähenduslikkuse ja otsustas ennast ja teisi sellega lõbustada.  Võib olla üsna kindel, et lärmakas lasteaiakeskkonnas võivad sellised leiud jääda hindamata.
Kuna abstraktne mõtlemine omandatakse läbi keele, on ka selle arengu kaardistamine lapse vaimsete võimete ja vajaduste jaoks väga oluline. Lapsevanemal on raske hinnata oma last, sest tihti puudub otsene võrdlusvõimalus.  Arengutaseme üle otsustamise hõlbustamiseks saab kasutada psühholoogide poolt koostatud arengutabeleid.

Keele areng                                                                                                                               Keskmine vanus tavalistel lastel (kuudes) Keskmine vanus andekatel lastel (kuudes) Toob kuuldavale 2 erinevat heli 2,3 1,5 Toob kuuldavale 2 erinevat silpi 7 4,7 Esimene sõna 7,9 5,3 Matkib sõnu 12,5 8 4-6 sõna 15 10 Nimetab mingit objekti 17,8 11,9 20 sõna 21 14 Kombineerib spontaanselt 2 sõna 21 14 Lihtlaused 24 16 Isikulised asesõnad 24 16
3- 6 aastase andekust iseloomustavad omadused (Tubin 1998)

  • • Varajane oskus ja huvi lugemise vastu
  • • Hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks
  • • Rikkalik sõnavara, arenenud lauseehitus ja jutustamine
  • • Hea vaatlemisoskus
  • • Hea orienteerumine ajas ja ruumis
  • • Arenenud tähelepanu ja kontsentratsioonivõime
  • • Põhjuse ja tagajärgede seoste nägemine
  • • Huvi mõtlemistegevust arendavate mängude vastu
  • • Kalduvus klassifitseerida ja kollektsioneerida
  • • Probleemküsimuste esitamine
  • • Originaalsete mõtete avaldamine
  • • Huvi arvude vastu ja võime nendega opereerida
  • • Arenenud fantaasia
  • • Huumorimeel

Andekusest tulenevad iseärasused võivad  sarnaneda Aspergeri sündroomile ja aktiivsushäirele omaste joontega.

IV ANDEKA LAPSE ARENGUT SOODUSTAV KESKKOND

Andekas lapsed on pigem rõõm kui mure. Kuid andekate lastega on seotud ka palju probleeme.  Nende probleemide tõsidust süvendab asjaolu, et andekaid ei ole väga palju ja tihti võib andekas laps ise, tema vanemad või õpetaja tunda end oma muredega väga üksi.  Valulik reaktsioon frustratsioonile, perfektsionism, liiga suur tuhin edasi jõuda, midagi uut leida ja õppida – kõik need üleelamised ei ole lapsele kerged.  Lapsevanem saab koos lapsega mõelda, milles täpselt mure seisneb, püüdke jagada see väiksemateks osadeks, et laps mõistaks, miks ta ennast halvasti tunneb.  Tihti piisab lihtsalt murest rääkimisest, et laps leiaks sellele ise lahenduse.
Hoiduda tuleks aga hinnangute ja valmis lahenduste pakkumisest – see soodustab lapses abituse tunde kasvu ning pärsib tema enda tahtmist ja oskust muredega hakkama saada. Arenenud huumorimeelt võib laps teiste suhtes (kogemata) kurjasti kasutada, sel juhul selgitage, et igal teol on ka tagajärjed ja õpetage, kuidas näha seda kuidas teine inimene ennast tunda võib.  Kalduvus mängida üksi viitab mõnikord sellel, et talle sobiks rohkem endast vanemate seltskond, mida püüdke siis lapsele ka võimaldada.  Kõikide nende võimalike kitsaskohtade suhtes peab olema tähelepanelik. Andekas laps on teistest erinev ja vajab seetõttu erilist tähelepanu.

ANDEKAS..
Eelkooliealise andekale lapsele sobiva keskkonna loomine
Juba varakult peaks vanemad tähelepanelikud olema, et avastada laste huvid ning püüdma neid arendada, luues vajaliku keskkonna. Keskkond võiks võimaldada rikkalikult aistinguid ning olema avatud, et laps saaks ümbritsevat ise uurida.
Püüdke korraldada nii, et lapse mänguasjad oleks natuke arengust ees, kui laps vajab nendega mängimiseks abi, suunake teda pisut.
Väga tähtis on raamatute ettelugemine, see arendab keeletaju ja kujutlusvõimet. Ette lugedes ette mõnda lugu oleks kasulik lapse käest küsida, kuidas tema sündmustest aru sai ja mida ta arvab, mis edasi juhtub. Sellega arendate lapse loovust.
Tegevused võiksid olla avatud iseloomuga, kus laps saaks ennast ise suunata ja oma huve rahuldada. Kuna andekad on juba varakult suunatud igasugustele väljakutsetele, siis liiga struktureeritud tegevused võivad tekitada neis igavust.  Kui laps ilmutab huvi ainult teatud tegevuste vastu, siis on kasulik teda selles ka arendada, samas ei tohiks unustada mõne muu valdkonna tegevusi täiesti unarusse, seda eriti väikelapseeas.
Kui teie laps on hea keeleoskuse ja arutlusvõimega, kuid ei ole osav mitmesugustes käelistes tegevustes, oleks soovitatav last viimastes siiski arendada, sest varases eas on füüsiline tegevus vaimseks arenguks vältimatu.
Sageli on andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingelisi ja suhtlemisprobleeme allikaks.
Andeka lapse arendamine, toetamine

  • • Püüdke mõista lapse tundeid. Aidake lapsel saada teadlikuks  oma probleemidest ja nende põhjustest.
  • • Võtke endale aega, et kuulata laste mõtteid ja arvamusi. Ärge olge hindav, hoiduge andmast enneaegset nõu ja ärge moraliseerige.
  • • Andke lapsele jõukohaseid iseseisvaid ülesandeid, et tal areneks välja vaimne ja emotsionaalne enesekindlus.
  • • Kehtestage kindlad reeglid, mille mõttest ja tarvilikkusest laps saab aru. Võimaldage lapsel osaleda nende reeglite kehtestamisel.
  • • Olge tunnete suhtes avatud. Rääkige enda ja lapse emotsioonidest, ka negatiivsetest.
  • • Pidage meeles, et nad on eelkõige lapsed ja alles seejärel andekad. Ärge käituge nendega nagu “väikeste täiskasvanutega”.
  • • Käituge nii et laps saaks, aru et mitte tulemus pole tähtis vaid ka selle saavutamise protsessi nautimine.
  • • Kiitke tugevaid külgi ja olge delikaatne nõrkade külgede suhtes
  • • Looge õhustik, mis annab lapsele kindlustunde, et teda ei kritiseerita ja ei rünnata.

Õpetaja roll

Uuringud on näidanud, et ükskõik kui uudsed ja edumeelsed pedagoogilised meetodid ei suuda vähendada õpetaja isiksuslike ja professionaalsete omaduste osakaalu laste arendamisel.  Lõpuks on õpetaja see, kes kujundab õpikeskkonna ja kas soodustab või raskendab (muuhulgas ka andekate) laste arengut.   Soosituim õpetaja-tüüp on loomulikult demokraatlik õpetaja, selline õpetaja on avatud, eelarvamustevaba, ennasttäiendav ning võimeline lähenema igale lapsele eraldi.  Efektiivne õpetaja ilmutab tahet ja oskust  pakkuda lapsele tema individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid ja kohandada oma õpetamismeetodeid lapse õpistiiliga.’ Kaasata lapsi reeglite ja eesmärkide püstitamisele, ergutada nende loovust ja toetada tema arenemist iseseisvaks ehk autonoomseks õppijaks.
Andekate laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid                          Andekad lapsed on juba definitsiooni järgi teistest erinevad ja seetõttu esineb neil ka vajadusi ja probleeme, mida teistel lastel sellisel kujul ette ei tule.  Neid probleeme saab jagada kaheks:  a) mis tekivad lapse psühholoogiliste eripärade tõttu (nii intellektuaalsete kui isiksuslike);  b) mis tulenevad keskkonna ja lapse konfliktidest.
Psühholoogilised eripärad Andekate laste eripärad tulenevad nende erilistest vaimsetest võimetest.

Linda Silverman on toonud välja järgmised seosed laste intellektuaalsete ja isiksuslike omaduste vahel.

  • Intellektuaalsed omadused
  • Isiksuse omadused
  • Väga hea arutlemisoskus
  • Kiire taipamine
  • Intellektuaalne uudishimu
  • Vajadus mõista
  • Kiire õppimisvõime
  • Vajadus olla vaimselt stimuleeritud
  • Keerulised mõttekäigud
  • Vajadus täpsuse ja loogika järele
  • Hea kujutlusvõime
  • Hea huumorimeel
  • Varajane moraalne areng
  • Tundlikkus ja empaatiavõime
  • Kirg õppida
  • Üliaktiivsus

V ANDEKATE LASTE MUREKOHAD
Ebaühtlane areng Andekus ei väljendu kõikides valdkondades korraga ja samaaegselt, andekatele lastele on tihti omane arengu ebasünkroonsus. Kõige levinumad on ehk konfliktid, mille juured on lapse motoorse arengu mahajäämuses tema intellektuaalsest arengust.  Sellised lapsed teavad oma mõtteis, mida nad tahavad teha või luua, kuid nende motoorsed oskused ei võimalda neil seda, tekitades tugevat frustratsiooni.
Suhted eakaaslastega Paljud võimekad lapsed üritavad organiseerida koostegevust oma eakaaslastega, neil on ettekujutus kindlatest reeglitest, mida ja kuidas peaks tegema – kuid, üritades seda läbi viia, takerduvad nad oma kaaslaste suutmatusesse neid mõista.  Nende väljamõeldud keerulised mängud või muud tegevused ei paku kaaslastele seda rõõmu, mida nad ootaksid. Pikemas perspektiivis viivad sellised ebakõlad sotsiaalse isoleerituseni.
Terav enesekriitika Võime näha erinevaid alternatiive, kujutada ette ülesannetele olemasolevatest palju paremaid lahendusi – milleni jõudmine aga ei ole hetkel mingitel põhjustel realiseeritav – tekitab lastel ideaali ja tegelikkuse vahelise konflikti.  Selle tulemuseks on kestev frustratsioon.
Täiuslikkuseihalus See on üks levinumaid võimekate laste valupunkte. Sageli on andekad oma tegevuses väga motiveeritud, neil on tahtmine alati edasi liikuda, mis tekitab ebarealistlikke ootusi enese suhtes.  Väidetakse, et täiuslikkuseihalus (perfektsionism) on kuni 15-20% andekate laste arengut pärssivaks faktoriks.
Riski võtmise kartus Eelmise punkti vastandina – ja mõnikord tagajärjena – omandavad andekad lapsed strateegia, mitte seada endale kõrgeid eesmärke. Kuna lapsed juba ette tajuvad, et mõni ülesanne võib ebaõnnestuda siis nad loobuvad nende seadmisest, jäädes nii keskmise lapse tasemele
Andekus on mitmeplaaniline                                                                                                    Mõned lapsed on väljapaistvad sedavõrd paljudes valdkondades, et nad killustavad ennast nende kõigi vahel kurnatuseni. Nad alustavad mitmesuguseid tegevusi samaaegselt, kuid ei suuda neid kõiki lõpuni viia.
Sotsiaalsed probleemid
Ootused Andekad on sageli protestivaimulised ja mittekonformistlikud. Nad astuvad vastu traditsioonidele ja etteantud rangetele raamidele. Selline käitumine kutsub teistel esile ebamugavustunde. Võimekas laps – kes on tihti ülitundlik – reageerib sellele valuliselt ning hakkab oma andeid varjama.
Sobiv sotsiaalne grupp Millised on andeka poisi või tüdruku jaoks sobivad kaaslased? Mõnikord võivad nendeks olla vanemad lapsed, kes aga on nii mitmeski mõttes (näiteks, füüsilises) arenenumad. Kui andekas ei leia enda jaoks meeldivaid suhtlemisepartnereid võib ta pidada oma parimateks sõpradeks vaid raamatuid või arvutit, langedes nii isolatsiooni.
Peresuhted
Mõned perekondades võib esineda kalduvus oma lapselt liiga palju nõuda, toetamise asemel last pidevalt hinnates ja kritiseerides. On aga ka perekondi, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Lapsevanematel ei jätku teadmisi andeka lapse eripärade arvestamiseks.
Andekate laste probleemid

  • • Andekad on tavaliselt sama hästi kohanenud kui keskmised lapsed
  • • Sotsiaal-emotsionaalsete probleemide põhjusteks on valdavalt just andekus ise
  • • Meie ühiskonnas ei ole kasulik olla liiga tark
  • • Lapse kognitiivsete vajaduste rahuldamine toob kaasa ka nende sotsiaalemotsionaalsete vajaduste rahuldamise
  • • Andeka jaoks kõige raskemaks perioodiks on teismeliseiga
  • • Intelligentsus ei tähenda automaatselt tugevat iseloomu
  • • Suitsiidikalduvuste esinemiste poolest keskmiste ja andekate laste grupid ei erine
  • • Isolatsioon, ärevus ja depressioon on peamised andekate õpilaste psühholoogilised probleemid
  • • Andekate laste enesehinnang ei ole kõrgem ega madalam kui teistel
  • • Andekad lapsed on oma kaaslaste sotsiaalsete vajaduste suhtes tundlikumad
  • • Andekate alla oma võimete õppimise põhjuseks on erinevad psühhosotsiaalsed pinged
  • • Vanemad sageli ei tea, millised on nende lapse vajadused
  • • Nõustajad (ja õpetajad) ei pööra andekatele piisavalt tähelepanu

VI ANDEKAD PUUDEGA LAPSED

Andekus ei välista puuete olemasolu. Puuete diagnoosimise muudab antud juhul raskemaks see, et laps on oma annete arvelt võimeline hakkama saama keskmisel tasemel, mistõttu olemasolev puue jääb märkamata.

K. Pittelkow ja A. Jacob pakkusid välja nimekirja nähtustest, mille olemasolu võib viidata varjatud puudele:

  • • Laps paistab silma suurepäraste ideedega, kui ilmutab äärmiselt kesiseid tulemusi kirjalikes ülesannetes
  • • Lapsel on suurepärased ideed, kuid halb hääldus ja vilets käekiri, mis teeb tema tööde lugemise raskeks.
  • • Laps ilmutab head arusaamisvõimet kui asjasse on kaasatud faktid, kuid jääb hätta siis, kui tegu on järjestikuliste lugudega
  • • Laps saavutab häid tulemusi lühivastustega töödes, kuid jääb jänni, kui nõutakse pikemaid vastuseid
  • • Lapsel on raskusi toimetulekuga lihtsate töödega, kuid saab hakkama raskemate kontseptsioonidega
  • • Lapse tulemused kõiguvad eri aegadel
  • • Laps jõuab korrektse vastuseni kui talle antakse rohkem aega.  K. Pittelkow ja A. Jacob pakkusid välja nimekirja nähtustest, mille olemasolu võib viidata varjatud puudele:

Kõrvalsümptomite hulka kuuluvad  suur huvi lugemise vastu, arenemata motoorsed oskused ja sotsiaalne isolatsioon.  Niisuguste sümptomite puhul tuleb aga olla väga ettevaatlik kliiniliste hinnangute andmisel, sest samasugused ilmingud võivad olla ka lihtsalt andekusega seonduvad iseärasused, mitte aga vastava neuroloogilise puude kliiniline pilt. Niisuguste sümptomite alusel tehtud väärdiagnoosid on küllalt sagedased, mistõttu tuleb suhtuda sellesse probleemi äärmise tõsidusega.

VII ANDEKUS JA LOOVUS

Lapse andekuse tagatised: intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus, mis on raamistatud peamiselt kolme lapse andeid mõjutava välisteguriga: kool, kodu ja kaaslased.
Ülesandest innustatus on andekuse lahutamatu komponent – andest pole kasu või see võib koguni hääbuda, kui ei lisandu lapse soov selle alaga tegelda.
Loovus on andekuse üks komponentidest
Loovate isiksuste ühe silmatorkavama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis ümber toimub. Neid ei saa iseloomustada mitte üksikute iseloomujoonte kaudu, vaid see spekter on lai ja sõltub, millises faasis see inimene on.  Nad võivad olla introvertsed, samas ka äärmiselt ekstravertsed, suurepärased suhtlejad, kuid loometööd alustades võivad sulguda päevadeks endasse.  Nad võivad olla ühteaegu nii tundlikud kui ka külmad, ülbed või alandlikud, evida nii naiselikke kui ka mehelikke käitumisjooni.  See, milline joon parajasti esile kerkib, sõltub suhtest isiksuse ja tema tegevusvaldkonna vahel.  Loovisiksused on äärmiselt motiveeritud, nad tasustavad ennast ise.
Loovuse avaldumise ja arendamise mudel (Heinla 2002)

  • • Andeka lapse põhiliseks mootoriks on huvi, teeb sellepärast, et on põnev. Mida loovam laps, seda enam teeb tegemise enda pärast.
  • • Loovat last haarab huvitava ülesande lahendamine jäägitult, monotoonse puhul aga tekib tüdimus.
  • • Mida vähem autoritaarne on kodune kasvatus, seda loovam on laps.
  • • Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja võimaldada kogemusi saada mitmesugustest valdkondadest ja võimalustest.
  • • Arendada seoste sarnasuse leidmist kui ka loogilise mõtlemise oskust, lõimimist eri valdkondade vahel.
  • • Julgustada last iseseisvalt õppima
  • • Pakkuda võimalusi mitmesuguste kogemuste, uute teadmiste ja oskuste omandamiseks
  • • Olla koostööaldis
  • • Kohandada õppimisstiili lapse vajadustega
  • • Rakendada diferentseeritud õppekava ja õpet
  • • Hoiduda arvustamast laste ideid ja ettepanekuid
  • • Taluda ja aktsepteerida “ mõistlikke” vigu
  • • Soodustada enesehindamist ja aidata toime tulla tagasilöökidega
  • • Võtta lapse küsimusi tõsiselt
  • • Tunnustada alternatiivseid soovitusi ja lahendusi
  • • Hinnata julgust sama palju kui õiget vastust
  • • Kaitsta loovaid lapsi konformismi surve eest
  • • Käituda toetavalt, mitte jäigalt

Lugusid andekatest lastest, esimene lugu: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss riiulist leitud muusikatermini-raamatukese viide vihikusse ümber kirjutanud ja sonis öösiti läbi une klaverist. Kolm kuud pärast lastemuusikakooli astumist mängis laps juba Oginski poloneesi. Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis. Teise koduse keelega lapsele oli kooli- ja keelevahetus raske katsumus. Samuti tegi kohanemise raskeks õpilaste omavaheline terav konkurents. Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega arenes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel.

VIII. ÕUESÕPPE LOOVNURK

  1. Milliste tegevuste arendamiseks on loovnurk mõeldud

Kõige emotsionaalsema kogemuse annab vahetu kokkupuude ja avastus. Sellepärast valisin mina enda loovnurga mõtteks kohakese lasteaia õuealal. Seal on kaks peenart mis asuvad paviljoni lähedal. Koos lastega saab seal kasvatada sibulaid, kartuleid, tilli, tomateid, porgandeid ja kõrval peenras erinevaid lilli. Köögiviljade valmimisel saavad kõik neid ise ka proovida.

See on koht, kus lapsed saavad vaadata taimede kasvamist ja uurida luupidega nende osi, et kinnistada teadmisi taimede kohta ja tunda rõõmu ise nende kasvatamisest. Samuti saavad nad uurida ka putukaid kes seal peenras elavad ja toimetavad.

Paviljonis on olemas tahvel, laud ja pingid. Õpetaja saab sõnu tahvlile kirjutada ning lastega koos neid häälida. Lastel on võimalus ka neid taimi joonistada.

Nende tegevuste käigus õpib laps märkama muutusi looduses ning samuti suurendatakse lastes huvi looduse vastu. Selline loovnurk on mõeldud laste meelte arendamiseks (kompimine, nägemine, kuulmine, haistmine). Ise läbi tehes kinnistuvad eelnevalt omandatud teadmised paremini.

  1. Millised olulised vahendid on loovnurgas kasutamiseks

Väiksed kühvlid (taimede istutamiseks), luubid (uurime taimi ja putukaid), köögiviljapeenral (kartul, porgand, sibul, tomat), lillepeenral (erinevad lilled), laud (joonistamiseks), tahvel (kirjutamiseks), kriidid, pingid, tapeedid, guašvärvid, pintslid (sooja ilmaga ühispiltide tegemiseks).

  1. Mida laps õpib loovnurgas

Laps õpib taimi uurima, nende arengut jälgima ning nende eest hoolitsema (saab teada kuidas taimi õigesti hooldada- istutamine, rohimine, kastmine). Umbrohust ja lehtedest saame teha väikese kompostihunniku, kus saab teha erinevaid katseid mis kõduneb ning mis mitte. Läbi selle omandab laps teadmisi prügi sorteerimise vajalikkusest.

  1. Milline on juhendaja roll

Õpetaja tutvustab loovnurka ja võimalus mida seal teha saab. Näitab ette ja õpetab lapsi taimi istutama, rohima ja kastma. Õpetajal on toetav ja jälgiv roll.

IMAG3168

IX. VAIMSEID VÕIMEID ARENDAV TEGEVUS

MUSTER

Teema „Salapärane piltmõistatus“

Tegevus arendab: loovat ja matemaatilist mõtlemist

Laste vanus: 6-7 aastased

Valdkonnad: matemaatika (kujundid), keel ja kõne (häälimine), kunst (pildi joonistamine)

Eesmärgid:

Matemaatika: laps leiab kujundi tunnuste järgi pildilt kolmnurga, ruudu, ristküliku ning ringi; laps koostab pildi järgi matemaatilise jutukese.

Keel ja kõne: laps häälib pildil leitud kujundeid (kolmnurk, ruut, ristkülik, ring).

Kunst: laps leiab pildi vaatlemisel erinevaid detaile ja nendevahelisi seoseid ning arendab neid edasi vabalt valitud viisil.

Tegevuse lühikirjeldus:

Õp küsib lastelt mis nad arvavad mis võiks olla pildil (põranda- või seinaplaadid, pildiraam jne)? Õpetaja küsib lastelt miks nad seda arvavad? Milliseid kujundeid sa pildil näed, häälime neid kujuneid koos (kolmnurk, ruut, ristkülik)?Iga laps saab endale samasuguse pildiga töölehe kus ta peab vastama järgnevatele küsimustele:

  1. Mitu kolmnurka leiad pildilt?
  2. Mitu ristkülikut leiad pildilt?
  3. Mitu ruutu leiad pildilt?
  4. Mitu ringi leiad pildilt?
  5. Joonista pilti / mustrit edasi.
  1. Koosta matemaatiline jutuke pildi järgi. 

Näiteks:

Ühel päeval kukkus Peetril põrandale raske pott ning 3 põrandaplaati 12st läksid katki. Mitu plaati jäi terveks?

X. LUGEMISEKS RAAMATUD /  VEEBILEHEKÜLJED