NUTIRAKENDUSE QUIK JUHEND

Koostage nutirakenduste ratta rakenduse juhendi.  Juhendi koostamine on üks oluline erialane oskus haridustehnoloogias. Juhendi koostamiseks kasutage rakenduse juhendi malli. Juhul kui nutirakenduste rattal leiate rakenduse, mis on saadaval ka veebi- versioonis, siis võib teha rakenduse  veebiversiooni juhendi.

Juhendi koostamisel lähtu olukorrast, et lugejaks võib olla tehnoloogiast kauge inimene, kirjuta arusaadavalt, kasuta rakenduse ekraanipilte illustreerimiseks. Juhendi pikkus on 2 – 5 lehekülge. Ekraanipiltidel kasuta vajadusel seletavaid, osutavaid märgistusi.

Rakenduse pealkiri: Quik – Free Video Editor for photos, clips, music

Rakenduse versioonid: praegune versioon 5.0.7.4057-000c9d4b4

Toetatavad platvormid ja seadmed: Android 5.0 ja uuemad, kuid sobib ka iPhone, iPad, Mac

Kasutamise valdkond: Lihtne videotöötlusrakendus

Funktsioonaalsus: Piltide- ja videotöötlusrakendus

Lühitutvustus: Rakendusega Quik saab kergelt luua suurepäraseid videoid. Valides soovitud fotod ja videoklipid teeb programm mõne sekundi pärast kokkuvõtte, lisades ilusaid üleminekuid ja efekte ning lisab juurde muusika. Oma videolugu saab kohandada lisades teksti ja muutes muusikat ning lõpptulemust on väga lihtne jagada.

Juhend:     -laadi äpp nutiseadmesse; -ava äpp; -rakendus ei nõua eraldi konto loomist.

Kasutajaliides. Rakenduse abil saab: lisada kuni 200 pilti oma telefoni fotogaleriist, Facebookist, Instagrammi kontolt, GoPro Plusist või pilve pealt; valida erinevate teemade, graafika ja suuruste vahel; isikupärasust luua lisades videolõigule pealkirja ja erinevaid tekste piltidele / videodele; juurde lisada ka sobiva muusika; soovi korral Quik programm sulle koostada üllatusvideod igal pühapäeval sinu nädala tegemistest; videolugu kergelt jagada. Vajuta SAVE ja vali millises keskkonnas soovid videolugu jagada: Instagrammis, Facebookis, Messengeris, Messagesis, e-mailiga, Twitteris, jagada lingina või salvestada mobiili.H Millise õppeaine raames seda võiks kasutada? Quik rakendust saab kasutada kõikides õppeainetes kus on vaja luua piltide ja videode

Milliseid õpioskusi see rakendus arendab? -oskus luua lühike videolugu; -oskus valida sobivaimad fotod ja videod

Millise Bloomi taksonoomia valdkonnaga on see rakendus seotud? Põhjenda. – Süntees (terviku moodustamine). Informatsiooni ehk piltide ja video materjalide koondamine uuest vaatenurgast lähenedes ning luues videoloo.

Rakenduse kättesaadavus. Rakendus on tasuta ja saadaval 21 erinegvas keeles.

Isiklik arvamus uuritud rakenduse kohta:  3 tugevust: kerge kasutada; programm on saadaval 21 erinevas keeles; võimaldab lisada juurde teksti nii piltidele kui ka vidodele Olen Quik nutirakendust kasutanud veidi üle aasta ning selle aja jooksul  ei ole mul tekkinud selle äpiga ühtegi probleemi, seega ei oska õnneks või kahjuks ühtegi nõrkust ega arendusvaldkonda välja tuua.

       

 

 

Individuaalne: õpiväljundid

lasteaias on uus traditsioon “Robootika päev” mille viivad läbi lapsed

meie õpetame õpetajaid kuidas luua õppematerjale- video, veebi, matte, võimalikud ohud, plakatid

Moodulid loodud õpetajale

V Moodul. Veebipõhine, kestvus ligikaudu 150 minutit

4-5 õpiväljundit, pea olema piisavalt detailne

Kas ei tohi olla õpiväljundis n “Kaera Jann” muusika nimetust

Õpiväljundid:

Kursuse edukalt läbinud õpilane loob Bee-Botile õpiloo;

Kursuse edukalt läbinud õpilane valmistab õpiloo juurde sobiva tegelusmati;

Kursuse edukalt läbinud õpilane juhendab lapsi programmeerima Bee-Boti robotit  muusika järgi liikuma;

Kursuse edukalt läbinud õpilane hindab oma etteantud kriteeriumite järgi teiste õpilugusid;

Kursuse edukalt läbinud õpilane kirjeldab oma sõnadega Bee-Boti erinevaid funktsioone; pole minu mooduli kohta?

Kursuse edukalt läbinud õpilane valib sobivad meetodid ning rakendab neid nutiseadmega video loomisel;

Üks õppetükk on video loomise kohta, kus tutvutakse video ettevalmistamise, filmimise ja esitlemise kohta. Seda ei pea eraldi välja kirjutama. 

Tegevused:

1. Bee-Botile tegevuse jutu loomine ning 3×3 ruudustikuga tegelusmati tegemine.
2. Bee-Boti tantsima programmeerimine. Õpetaja õpetab lastele selgeks ühe rahvatantsu n. Kaera-Jaan ning programmeerib koos lastega ka Bee Botid sama muusika järgi liikuma. 
3. Nutiseadmega video filmimise algteadmiste tutvustamine (n. mobiiliga filmimisel mis pidi telefoni hoida jne). Osaleja tutvub veebi vahendusel erinevate etteantud videotega nutiseadmetega video loomisest.
4. Lapsed programmeerivad Bee-Botid “Kara Jaani” tantsu muusika järgi liikuma ning õpetaja filmib tegevust.
5. Õpetaja laeb tehtud tegevused ja loodud materjalid Google Classroomi.
6. Õpilane hindab oma sõnadega etteantud kriteeriumite järgi teiste õpilugusid;

Kuidas hindan õpiväljundite saavutamist õppe lõpul:

• Õppija loob Bee-Botile õpiloo ning valmistab selle juurde sobiva tegelusmati. Mooduli lõpus es
• itab õppija Bee- Botile loodud õpiloo ning pildid loodud tegelusmatist Google Classroomi keskkonda.
• Õppija juhendab lapsi programmeerima Bee-Booti robotit “Kaera Jaan” tantsu muusika järgi liikuma. Mooduli lõpus esitab õppija video tegevusest, kus lapsed programmeerivad Bee-Boti robotid “Kaera-Jaan” muusika järgi liikuma. 
• Õppija valib sobivad meetodid ning rakendab neid nutiseadmega video loomisel. Mooduli lõpus esitab õppija video tegevusest, kus lapsed programmeerivad Bee-Boti robotid “Kaera-Jaan” muusika järgi liikuma. 

IV MOODUL. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus. Ülesanne 1.

Ülesanne 1.

1. Mis on infokultuur ja mida see peegeldab organisatsioonis? 

Infokultuur on iga organisatsiooni oluline komponent, vaatamata sellele, milline on organisatsiooni suurus, tüüp, funktsioon või geograafiline asukoht (Oliver, 2011, lk.9). Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See kätkeb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. 

Mariam Ginman (1988) defineerib infokultuuri kui organisatsiooni strateegilist eesmärki, mida tuleb samamoodi planeerida kui füüsilisi ressursse. 

Ginman (1988) defineerib infokultuuri kui kultuuri, milles „intellektuaalsete ressursside transformatsioon tagatakse kõrvuti materiaalsete ressursside transformatsiooniga. Sellise transformatsiooni jaoks on peamised ressursid erinevat tüüpi teadmised ja informatsioon. Väljundiks on töödeldud intellektuaalne produkt, mis on vajalik materiaalseteks tegevusteks, et funktsioneerida ja areneda positiivselt“. 

Chun Wei Choo kirjutab oma raamatus “Information Management for the Intelligent Organization: the art of scanning the environment” (2003), et infokultuur väljendub organisatsiooni väärtustes, normides ja praktikates informatsiooni kasutamise ja korralduse suhtes. Väärtused on sügavad uskumused organisatsiooni eesmärkidest ja identiteedist ning kuidas saavutada organisatsiooni eesmärke. Normid tulenevad väärtustest ja neil on otsesem mõju infokäitumisele. Normid ja reeglid on sotsiaalselt aktsepteeritud standardid, mis määravad selle, mida peetakse organisatsioonis normaalseks või mida eeldatakse organisatsiooni liikmetelt. Praktikad on korratud käitumismustrid, mis sisaldavad rolle, struktuure ja interaktsiooni vorme organisatsioonis 

2. Kuidas on võimalik infokultuuri liigitada ja milliseid käsitlusi on teadlased selleks pakkunud? 

Infokultuuri tüübid:

Marchand (1996) eristab nelja infokultuuri tüüpi: 

1. Funktsionaalne kultuur: juhid kasutavad informatsiooni kui vahendit teiste mõjutamiseks või teiste üle võimu saavutamiseks;
2. Jagamise kultuur: juhid ja tööandjad usaldavad üksteist ja kasutavad informatsiooni organisatsiooni tegevuse täiustamiseks; 
3. Uuriv kultuur: juhid ja töötajad otsivad informatsiooni, et paremini mõista tulevikku ja viise senise tegevuse muutmiseks, et viia tegevus vastavusse tuleviku trendide ja suundadega; 
4. Avastuslik kultuur: juhid ja töötajad on avatud uutele teadmistele kriiside ja radikaalsete muutuste kohta ja otsivad viise luua konkurentsivõimelisi lahendusi.

Davenport (1997) eristab järgmisi infokultuuri tüüpe: • Avatud ja suletud • Faktipõhised või kuulujutu/intuitsioonipõhised • Sisemiselt või väliselt fikuseeritud • Kontrollivad või vabastavad • Eelistustega infokanalitele või meediale.

3. Millised on infokultuuri komponendid?

Hindle (1997) leiab, et infokultuuris on olulised kuus elementi: 

1. Horisontaalsed ja vertikaalsed infovood; 
2. Indiviidid, juurdepääsuga informatsioonile, mida nad vajavad oma tööks; 
3. Otsustused, mis põhinevad informeeritud otsustel; 
4. Igaüks näeb infokorraldust kui osa oma rollist; 
5. Info jagamine toimub efektiivsete töösuhete loomiseks; 
6. Infotehnoloogiat nähakse kui vahendit, mis võimaldab äriväljundite saavutamist.

Curry and Moore (2003) määratlevad samuti kuus elementi, mida tuleb silmas pidada infokultuuri hindamisel: 

1. Kommunikatsioonivood 
2. Organisatsiooniülene partnerlus 
3. Sisekeskkond 
4. Infojuhtimine 
5. Protsessid ja protseduurid 
6. Eestvedamine. 

Choo et al. (2008) leiavad, et infokultuur koosneb järgmistest komponentidest: 

• Kommunikatsioonivood • Organisatsiooniülene partnerlus • Sisekeskkond (koostöövalmidus, avatus, usaldus) • Infosüsteemide juhtimine • Infojuhtimine • Protsessid ja protseduurid.

Widén-Wulff (2000) seostab infokultuuri: 

• formaalsete infosüsteemidega (tehnoloogiaga) 
• tavateadmistega 
• individuaalsete infosüsteemidega (hoiakud) ja 
• infoeetikaga

4. Kes on infokultuuri peamised uurijad ja millele on nad keskendunud? 

Gillian Oliver (2003) viis läbi juhtumiuuringud organisatsioonikultuurist ja infokultuurist kaugkoolitusinstitutsioonides Austraalias, Hong Kongis ja Saksamaal. Ta väidab, et väärtused ja hoiakud, mis on seotud informatsiooniga on infokultuuri indikaatorid organisatsioonis ja need väärtused ja hoiakud kujundatakse erinevate organisatsioonikultuuri kihtide – rahvuslike, professionaalsete ja korporatiivsete – interaktsioonis. Samuti leiab ta, et infokultuur on mõjutatud paljudest faktoritest erinevatel tasanditel, millest mõned on kergemini mõjutatavad või muudetavad kui teised. 

Curry and Moore (2003) usuvad, et organisatsioonikultuuri ja infokultuuri süntees moodustavad olulise osa teadmistepõhise organisatsiooni kujunemise protsessis. Ta leiab, et esmalt organisatsioon tunnetab vajadust omaks võtta infokultuur, seejärel kommunikeerib ja demonstreerib pühendumist restruktureerides ja reflekteerides infokultuuri komponente. Nad leiavad, et see on dünaamiline protsess kuni infokultuuri filosoofia ja praktika muutuvad normiks. Sellel etapil ei ole enam võimalik eristada infokultuuri organisatsioonikultuurist ja organisatsioon on muutunud selliseks, kus informatsiooni kättesaadavus ja kasutamine on igapäevaste tegevuste olemuslik osa. 

5. Mis on infokäitumine ja miks on seda vaja uurida? 

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist (Wilson, 2001). 

Seda on vaja uurida, sest infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija/kasutaja infokäitumisest.

6. Mis on infopädevused?

Webber ja Johnston (2002) defineerivad infopädevust kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.

III moodul. Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Ülesanne 2.

ÜLESANNE 2

1. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelepanu on töötajate koolitustegevusel?

Õppiv organisatsioon on organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti. Juhul kui põhitähelepanu on pööratud töötajate koolitustegevustele, kuid organisatsioon ise ei ole valmis muutuste ja uuendustega kaasas käima siis pole tegu õppiva organisatsiooniga.

2. Kuidas saab tehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel?

Kui turg on ebapüsiv, tehnoloogiate hulk rohkeneb, konkurentide arv kasvab kordades ja tooted vananevad üleöö, suudavad edukaks jääda need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol (Nonaka, 1991)  

Selleks, et pidevalt uuenevat tehnoloogiat paremini mõista ja osata kasutada tulebki mängu haridustehnoloog.

Tehnoloogiat saab kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel näiteks kui erinevad inimesed käivad erinevatel koolitustel, siis saab luua näiteks koolituste kausta kuhu kõik saavad oma koolitusmaterjale videosid jms üles laadida. Lisaks saab läbi tehnoloogia kasutamise organisatsiooni siseselt luua erinevaid küsitlusi või uuringuid, et selgitada kuidas koolitustel õpitu aitaks kogu organisatsiooni ning juhtkonnale see võimaldaks juhtkonnale anonüümselt parendus ettepanekuid teha. Samuti võimaldab tehnoloogia kogude organisatsioonis töötavate inimeste tööga seotud teadmusi ja salvestada need informatsiooniks, et need ei kaoks kui töötaja otsustab ettevõttest lahkuda.

III moodul. Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Ülesanne 1.

 

ÜLESANNE 1

 

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppivat organisatsiooni mõisted:

-organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku.

-organisatsioonid, kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad tõepoolest taotlevad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed õpivad, kuidas üheskoos õppida (Peter Senge). • -õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti (Pedler et al. 1991).

-Õppiv organisatsioon kirjeldab, kontrollib ja täiustab protsesse, mille abil teadmist luuakse, omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse, taastatakse ja kasutatakse eesmärgiga tagada organisatsiooni kestev edukus (Kilmann, 1996) 

-Organisatsioon, mis oskab teadmist luua, omandada ja edasi anda, aga samuti ümber kujundada oma käitumist, et see paremini peegeldaks uut teadmist ja mõistmist (Garvin, 1993) 

-“Kui turg on ebapüsiv, tehnoloogiate hulk suureneb, konkurentide arv kasvab kordades ja tooted vananevad üleöö, suudavad edukaks jääda vaid need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol” (Ikujiro Nonaka)

 Kui me ei saa keskkonda muuta, siis tuleb õppida selles ja sellega elama. Uusi ideid, uusi lähenemisi on vaja. Üheks selliseks ’päästerõngaks’ ongi saanud idee õppivast organisatsioonist. 

Sisu:

Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi ehk viie võtmedistsipliini järgimist: 

• Ühine visioon on ühiselt väljatöötatud visioon organisatsioonist. 
• Isiklik meisterlikkus rõhutab vajadust pöörata tähelepanu isiksuse terviklikule arengule. 
• Mõttemudelid määravad suhtumise endasse ja teistesse, rõhutavad vajadust oma suhtumist analüüsida ja vajadusel korrigeerida. 
• Meeskondlik õppimine rõhutab dialoogi arendamise võimet ja kuulamisoskust, et saada aru üksteisest ning tegemaks otsuseid lahenduseni jõudmiseks.
• Süsteemse mõtlemise arendamine võimaldab näha nähtuste vahelisi seoseid ja leida probleemsed valdkonnad, mis vajavad täiustamist.

Viie distsipliini põhiprintsiipide tundmine aitab meeskonnaliikmetel aru saada, kuidas käituda, et saavutada kavandatud tulemusi.

Olemus

Õppivale organisatsioonile on omane: 

– keskkonnateadlikkus ja adekvaatne enesepeegeldus 

– rõhutatud tähelepanu uue teadmise loomisele, levitamisele ja rakendamisele 

– võime vajaduse korral teadlikult ümber kujundada kogu organisatsioon ning selle funktsioneerimine.

Õppivasse organisatsiooni on ühendatud teadmised sellistest valdkondadest nagu 

• organisatsiooniline õppimine • organisatsiooniteooria • strateegiline planeerimine • strateegiline juhtimine • muudatuste juhtimine • kvaliteedijuhtimine • süsteemiteooria (Kell, 2003).

See omakorda nõuab suuri muutusi 

– organisatsiooni positsiooni ja eesmärkide määratlemisel laiemas ühiskondlikus kontekstis, – juhtimises, – ülesehituses, – organisatsioonikultuuris, – organisatsioonisiseses koostöös, – teabevahetuses jm reeglites (Roots, Sarv ja Loogma, 2008)

• Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. 
• Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel (Garvin, 1993, p.80, viidatud Roots jt. 2008). 

Goh (1998) näeb viit strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile. 

• Selge missioon ja visioon ja nende toetamine, • jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, • uuendusi toetav kultuur, • infovahetus teiste organisatsioonidega, • rühmatöö ja koostöö tervikuna. • Strateegiline lähenemine rõhutab eelkõige strateegia ja juhtimisega seotud aspekte (Roots jt, 2008, lk. 9).

 

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon on tekkinud eelkõige organisatsioonide vajadusest kohaneda või ennetada kiireid muutusi organisatsiooni ümbritsevas väliskeskkonnas. 

• Kell (2003) märgib, et õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. 
• See tähendab, et see ei ole uus, “parem” viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna. 

andada organisatsioonile, kus tehakse asju uutmoodi või teistmoodi, omamata ühist visiooni ja kasutamata loovat õppimist.

Peamised esindajad: Peter Senge, Pedler, Nonaka, Garvin, Watkins, Marsick, Kilmann, De Geus, Ikujiro Nonaka, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, Bryan Smith, Peter M. Senge, Robert Kleiner, George Roth, Rick Ross

 

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

-Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. 

-Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (knowhow), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. 

-Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides (Kell, 2003). 

 

4.Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis.                                                                                                                                           

• „Õppiva organisatsiooni mootor on teadmusloome, mida saab toetada teadmusringluse soodustamise ja teadmusjuhtimise abil“. 
• Teadmusloomet defineeritakse kui indiviidi, rühma või organisatsiooni jaoks põhimõtteliselt uue teadmuse loomist. 
• Vaikiva ja väljendatud teadmuse areng ja muutumine tähendabki teadmusringluse protsessi.

See haarab järgmisi etappe: • Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) • Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) • Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) • Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) (Nonaka ja Takeuchi, 1995).

• Roots jt. (2008) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. 
• Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

 

5. Tehnoloogia sh haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Kui turg on ebapüsiv, tehnoloogiate hulk rohkeneb, konkurentide arv kasvab kordades ja tooted vananevad üleöö, suudavad edukaks jääda need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol (Nonaka, 1991)  

Selleks, et pidevalt uuenevat tehnoloogiat paremini mõista ja osata kasutada tulebki mängu haridustehnoloog.

 

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Õppimine on keerukas nähtus, mis on seotud inimese elu iga etapiga ning võib toimuda väga erinevates tingimustes (Beljajev, 2006). Euroopa haridusterminoloogias on levinud õppimise jaotamine formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks. (Stardiplats, s.a.)

Formaalõppe definitsioonid:

-P. Jarvis (1990) käsitleb formaalset õppimist kui hierarhiliselt struktureeritud haridussüsteemi, mida kasutatakse alates algkoolist kuni ülikoolini.

-R. Cameron ja J.L..Harrison (2012) käsitlevad formaalset õpet kui õppekava järgi õppimist haridusasutuses, koolituskeskuses või töökohal, milles omandatut tõendatakse kvalifikatsiooni või sertifikaadiga

-Formaalõpe annab raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib (koolitunnistus ja eksamid) (Tudengiveeb, s.a.).

Formaalset õpet saab liigitada haridustasemete järgi:

1. alusharidus (omandatakse koolieelses lasteasutuses, peamiselt lasteaias),
2. põhiharidus (omandatakse alg- ja põhikoolis),
3. üld- ja kutsekeskharidus (omandatakse gümnaasiumis või kutseõppeasutuses),
4. kõrgharidus ja ülikoolijärgne haridus (omandatakse rakenduskõrgkoolides või ülikoolides, sealhulgas magistratuuris ning doktorantuuris; tehnikumides omandatav haridus võib oma tasemelt olla kõrgharidus) (Loogma, Ruubel jt, 2015)

Formaalses õppes seatakse õpieesmärgid enamasti väljastpoolt (Stardiplats s.a.), see tähendab, et eesmärkide püstitamisel ei kaasata tavaliselt õppijaid ega arvestata õppijate isiklike eesmärkidega. Õpieesmärkide püstitamisel lähtutakse pigem õppematerjali kogusele ning sisu läbitöötamisele.  Õppimisprotsessi jälgitakse ja õpilasi hinnatakse (Stardiplats, s.a.) paika pandud kriteeriumide järgi.

Mitteformaalse õppimise all mõistetakse organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui ka väljaspool seda ning selle plussiks on mitmekülgsus ehk see pakub õpet kõigile olenemata vanusest, soost ja majanduslikust olukorrast. (Innove, s.a..) 

Ka P. Jarvis (1990) käsitleb mitteoformaalset õppimist, kui protsessi hariduses, mis on organiseeritud väljaspool formaalset haridussüsteemi ning vastab tihtipeale kindla inimeste grupi õppimisvajadustele. Mitteformaalset õppimist tavaliselt ei hinnata ning välja ei anta ka sertifikaati (Cameron & Harrison, 2012).

Mitteformaalse õppe aluseks on eeldus, et hariduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid võivad ja peaksid olema realiseeritud läbi harjutatud põhimõtete paindlikkuse rakendamise, subjekti olemuse, organisatsioonide ja vahendite ning need peaksid olema vabad struktuursetest ja formaalsetest konditisoonidest, mida tavaliselt näeme koolides. Mitteformaalne õpe püüdleb täiustama aktiivset sotsiaalset arengut kogukonna heaks ning soovib avaldada inimeste individuaalseid vajadusi, eriti neid, mis puudutavad vaba aja tegevusi. (Romi & Schmida, 2009.) 

Mitteformaalse õppe alla lähevad näiteks erinevad tööalased koolitused, keeleõpe, kokanduskursused, kunstiringid ja muud koolitused ja kursused, millel on olemas õppekava ning struktuur. Kui aga õpitakse näiteks hispaania keelt iseseisvalt Hispaanias elades, siis seda nimetatakse informaalseks õppimiseks. 

Mitteformaalne lähenemisviis. Süstemaatilised lähenemisviisi tunnused puuduvad. Pole tulemusi, halvad tulemused või ettearvamatud tulemused. Andmed on kättesaadavad, kuid neid ei kasutata toimimise parendamiseks

Informaalne õpe hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad (Innove, s.a.). 

Euroopa Nõukogu on mõistnud informaalset õppimist, kui elukestvat protsessi, mille käigus inimesed omandavad hoiakuid, väärtusi, oskusi ja teadmisi oma keskonnas harivate mõjude ja igapäevategevuste (pere, eakaaslased, naabrid, sündmused, raamatukogu, maasimeedia, töö, mäng jne.) kaudu (Euroopa Nõukogu, 2010). 

D.W. Livingstone (2001) määratleb informaalset õppimist, kui tegevust, mis sisaldab püüdlust arusaamisele, teadmistele ja oskustele ning toimuvad ilma väljastpoolt tulevate kindlate kriteeriumiteta. Informaalne õppimine võib ilmneda igas kontekstis väljaspool eelnevalt kindlaks tehtud hariduslikke institutsioonide õppekavasid. Kuigi praegu on ühsikonnas tendents pöörata tähelepanu suuresti informaalsele õppimisviisile, siis arvavad mõned teoreetikud (Foley, 1999, Schugurensky, 2000 viidanud Lai & Wu, 2011), et informaalset õppimist on endiselt raske tunnustada ja hinnata, kuna tihtipeale juhtub see juhuslikult ning inimesed ei ole teadlikud selle kogemuse/teadmise mõjust. Kuna inimesed isikustavad väärtuseid, uskumusi, suhtumist ning käitumist informaalse õppimisviisi käigus, siis ei mõisteta, et see on õppimise ning arenguprotsess ning selle peale ei mõelda, kui õppimise kohast ja võimalusest.

https://oppiminetaiskasvanueas.weebly.com/formaalne-mitteformaalne-ja-informaalne-otildepe.html

Harjutus: õpiväljundid CV kursusel

Sõnastage õpiväljundid töötute digioskuste koolitusele, mille eesmärgiks on õppida koostama atraktiivne CV.  Kasutage Merrilli taksonoomiat, esitage vähemalt üks õpiväljund nii fakti, mõiste kui protseduuri kohta. Õpiväljundid peavad olema sõnastatud vähemalt kahel eri tasandil (nt rakendamine, mõistmine)

Õpiväljundid töötute digioskuste koolitusele “Atraktiivse CV koostamine”:

• kursuse edukalt läbinud õpilane, loetleb või tunneb ära Eesti kaks kõige populaarsemat töövahetusportaale (CV keskus, Töötukassa, CV online)
• ursuse edukalt läbinud õpilane, kirjeldab/selgitab/põhjendab oma sõnadega (mõistmise tase) millistest osadest koosneb CV

CV on dokument mis koosneb kindlatest osadest (isiku kirjeldus, hobid, töö, oskused)ja seda on vaja tööle kandideerimiseks.

Rakendamise tasandil õpiväljundid.

• Kursuse edukalt läbinud õpilane, esitab oma tööotsimistaotluse tööportaali keskuse kaudu;
• Kursuse edukalt läbinud õpilane, selgitab töövahendusportaali kaudu tööotsimise protseduuri;
• Kursuse edukalt läbinud õpilane

 

• Õpilane loetleb CV koostamise põhilised etapid.
• Õpilane nimetab 3 asja mis CV atraktiivsemaks teevad.
• Õpilane tutvub erinevate virtuaalsete CV koostamise keskkondadega ja loob CV kahes erinevad veebikeskkonnas.

02.11.2019 – Loengu konspekt

Uuri Bloomi taksonoomia.

LAMS http://translations.lamscommunity.org õppedisaini mudel

Tõhusus- teed sama asja ära lühema ajaga, tähelepanu ressurssidel

Tulemuslikkus- saavutad tulemuse, tähelepanu tulemustel

Virtuaalne õpikeskkond- suhtlusvahendid, hindamismeetodid, ülesanded (peab olema koht kuhu esitada ülesanne ja koht kuhu õp saab tagasisidet anda)

“Kivike tiigis” mudel First principle for learning.

Õpetamine on tulemuslik ja tõhus:

• probleem: kui see on üles ehitatud keskse elulise probleemi lahendamisele.
• aktiveerimine: kui õppimise käigus uued teadmised seotakse vanade teadmistega
• demonstreerimine: kui õpetaja näitab ette ühe sarnase ülesande lahendamist
• aktiveerimine: kui õpilastele antakse võimalus neid teadmisi, fakte jms rakendada talle tutavates olukordades
• lõimimine: kui õpilast toetatakse nende uute teadmiste sidumist igapäevaellu.

 

Näide. 8 klassile exeli õpetamine.

Leida probleem, millisest probleemist ma peaksin lähtuma, et õpilastel oleks huvi seda õppida. Näiteks õpilane saab sugulaselt kirja, et ta tahab pangalaenu võtta, kuid pank nõuab arvuti faili raamatupidamisest.  See on reaalne probleem mis õpilasel võib ette tulla. Aktiveerimine, õpilane peab uurima välja kus eelnevalt on raamatupidamist tehtud (millises programmis), õpetaja näitab ette kuid mitte täpselt sama ül vaid sarnast. Rakendamine, õpilane saab ise exelit kasutada (ülesande annab õpetaja).Lõimimine, õpilane teeb sarnase ülesande oma huvist lähtuvalt (n. muusika edetabel, klassiõhtu eelarve vms).

• Eeldus: üldine õpieesmärk ja sihtsühm on määratletud (n exeli tabeli koostamine kasutades valemeid 6 klass). Annad ette klassi nimekirja ja õpilane peab midagi lisama.
• Probleem: aita tädi Susanil kohvipidamise aruanne viia üle paberkandjalt exelisse
• Ülesannete jada: kergemast raskemani
• Komponentide analüüs: info, teadmised, oskused
• Õpetamise strateegiad: esitluslik vs avastuslik, induktiivne vs deduktiivne, plokkskeem või BPMN, hindamine
• Õppematerjalide kujundus: storyboard (pildikestega lugu), ekraanipaigutus
• Õpipojekti tootmine: tarkvara, standardid, platvormid

 

Näited terviktegumitest

• Hollandi noormees soovib oma eesti keele oskustega muljet avaldada eestlannast tüdruksõbra perele ( tegelikult oli lõplik eesmärk- eesti keele baaskursus)
• Laps võtab varjupaigast kassi ja tuleb toime tema ees hoolitsemisega (enne kui võtta kassipoeg koju peab laps oskama hoolitseda ka vana kassi eest).
• Uje noormees teeb eduka kiirkohtingu, noormees küsib tänaval teed vms. Iga ülesandega läheb järjest keerulisemaks (suhtlusoskuste baaskursus)
• Tööotsija leiab sobiva tööpakkumised, läbib intervjuud ja saab töökoha
• jne

 

Merrilli Kivikese- Tiigis mudel (ta viskas kivikese tiiki ning see tekitas laineid sama moodi nagu probleemiga peaks juhtuma)

1. Probleemid / ülesanded. Aluguses toetad õppijat rohkem ning iga etapiga järjest vähem, et ta lõpuks jõuaks n iseseisva exami tegemisele. Esimese tunnis anda lihtsamad ülesanded mis pole otseselt seotud lõpliku ülesandega. Pole ühte lihtsat valemit, alustama peab kergetest ülesannetest (näiteks sünnipäevade tabel klassi seinale vms mis tekitaks huvi ning seoks ka õpilase teadmise, et ta kasutaks seda ka iseseisvalt). Mis on kõige lihtsam ülesanne mida ta suudab teha ja samas oleks ülesanne ka eluliselt õpilasele huvitav. 
2. Osiste (mõisted, faktid, ülesanded ja reeglid) analüüs, alles peale seda pannakse paika strateegia. Millistest ülesannetest ta peab aru saama, et ta oskaks lahendada lõpliku ülesannet.
3. Strateegia (mida ma teen esimesel, mida teises tunnis. Millal näitan, millal loen loengut jms)
4. Kujundamine, mis on korraga ekraanil
5. Tootmine, asi antakse edasi õppedisainerilt, kuid ta jälgib, et tulemus oleks see mida ta soovis.

 

Hierarhiline tegumianalüüs (see pole Merrill) 

• Töö jaguneb funktsioonideks, funktsiooonid tegumiteks, tegumid alamtegumiteksm alamtegumid operatsioonideks.
• Alustatakse kõige lihtsamast n meili saatmise puhul kõige lühem on vajutada “vasta” sest on kõige vähem operatsioone

Referaat John Kelleri ARCS ja M. David Merrilli “Kivike tiigis” mudelist

Sissejuhatus

Töö esimeses osas tutvustan lühidalt John Kelleri välja töötatud ARCS juhendimudelit. Teises osas tutvustan lühidalt M. David Merrlli loodud “Kivike tiigis” mudelit. Kolmandas osas võrdlen neid mudeleid omavahel. Neljandas osas toon välja seoseid John Kelleri ARCS´i mudeli ja minu igapäevatöö vahel lasteaias.

I John Kelleri välja töötatud ARCS mudeli lühituvustus.

ARCS on John Kelleri välja töötatud juhendimudel, mis keskendub motivatsioonile. Tähtis on motiveerida õppijaid ja tagada juhendamise ajal motivatsiooni järjepidevus. ARCSI- mudelil on neli etappi ja need on: tähelepanu, olulisus, enesekindlus ja rahulolu. 

Esimeses etapis on tähtis saada õpilaste tähelepanu selleks võib kasutada näiteks muusikat, huumorit, tuua näiteid igapäeva elust või küsida küsimusi. Teises etapis on õpilasel vaja aru saada, miks see mida ta õpib on talle vajalik / kasulik. Selleks oleks hea siduda õpitu igapäevaste tegevustega ja selgitada kuidas õpilane saab õpitavaid oskusi ka tulevikus kasutada. Kolmas etapp on seotud enesekindlusega, siin etapis peaksid õpetajad sisendama õppijatesse enesekindluse, aidates neil uskuda, et nad saavad hakkama. Kui õppijad tunnevad, nagu ei suudaks nad oma eesmärke täita, vähendab see nende motivatsiooni. Siin etapis peab õpilane väga selgelt teadma mida talt õppimise käigus oodatakse. Antud etapis võib anda juba tagasisidet. Tagasiside, eriti konstruktiivne, on oluline, et julgustada õppijaid järgmise tegevusega enesekindlalt edasi minema või varasemat üle vaatama, muutes e-õppe kogemuse veelgi tõhusamaks. Konstruktiivne tagasiside võib tugevdada positiivset käitumist ja oskusi. Selles etapis võiks õppijatele pakkuda rohkem vastutust. Pakkudes õppijatele mingil määral kontrolli õppeprotsessi üle, annab see neile iseseisvuse tunde. Teisisõnu, see paneb neid mõistma, et nad vastutavad ise oma õppimise eest. Kelleri ARCS-i motivatsioonimudeli viimane komponent on rahulolu. ARCS-mudel kujutab otsest seost rahulolu ja motivatsioonitaseme vahel, olgu see siis sisemine või väline.  Olgu see siis saavutustunne või koolitaja või veebipõhise juhendaja kiitus. Tähtis on, et õppijad tunneksid, nagu oleksid nende omandatavad oskused või materjalid tulevikus kasulikud. Seda on võimalik saavutada, julgustades õppijaid rakendama oma värskelt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses maailmas või kaasates nad tegelike probleemide lahendamisse.

II M. David Merrlli loodud “Kivike tiigis” mudel.

Enamik teooriaid rõhutavad probleemikeskset juhendamist ja lisatud on mõned, kuid mitte kõik efektiivse juhendamise etappid. M. David MerRill “Kivike tiigis” mudel koosneb kuuest faasist. Esimene etapp algab probleemist ning siin etapis luuakse plaan. Teises etapis toimub  progresseerumine, kus luuakse prototüüpe ja pakutakse lahendusi kuidas probleemi lahendada. Kolmas etapp ehk komponentoskused on esitlus faas, kus näidatakse erinevaid probleemi lahendamis tehnikaid. Neljandas etapis toimub strateegiate arendamine. Selles etapis toimub ülesannete põhine juhendamine ja koostöö gruppides. Viiendas etapis toimub lõppviimistlus  ja materjalide lisamine. Ja viimases kuuendas etapis toimub andmete kogumine ja kujundav hindamine.

III Mudelite võrdlus.

Merrilli “Kivike tiigis” mudel on üles ehitatud probleemi peale. Kõige aluseks on probleemi püstitamine mida läbi erinevate etappide lahendama hakatakse. Alguses on juhendaja roll suurem, kuid mida rohkem lähenetakse lõpule seda iseseisvamaks peab saama õppija. Samas Kelleri mudel ARCS on üles ehitatud motivatsioonile. Keller leiab, et kõige tähtsam õppimise protsessis on motivatsioon õppida ning oma mudelis toob ta etappide kaupa välja kuidas õpilast selles paremini motiveerida.

IV Seosed John Kelleri ARCS´i mudeli ja minu igapäevatöö vahel lasteaias.

Arvan, et minu igapäevatöö konteksti ehk lasteaeda sobib rohkem Kelleri ARCS mudel ja kuna me kasutame rühmas palju projektiõpet siis leidsin palju sarnaseid tegevusi.  Nagu J. M. Keller oma ARCS mudelis soovitas alustan minagi lasteaiaõpetajana oma tegevusi proovides saada kõigepealt laste tähelepanu. Kasutan selleks laulmist, rütmilist plaksutamist, erinevaid küsimusi jms. Järgmine ehk teine etapp on ka lasteaias oluline sest ka lasteaialapsel vaja aru saada miks me neid õppe- ja kasvatustegevusi teeme. Teises etapis proovin võimalikult palju tuua näiteid igapäevaelust ja tegevustest. Ja enne uue projekti algust teeme alati lastega arutelu, mille käigus saab selgeks, millised on laste hetke teadmised ja mis on nende huvi uue teema vastu. Kolmas etapp on lasteaias minu arust veidi teisiti kui koolides. Meil pole võimalik anda lastele nii palju iseseisvust kui koolis, kuid ometi proovime me ka lasteaias läbi erinevate rollide pakkuda lastele võimalusi vastutada. Näiteks on iga päev üks laps nn “korrapidaja” kes sel päeval aitab õpetajal korda hoida ning aitab ka muudes toimetustes ja samas saab ta ka rohkem vastust rühma juhtides erinevatesse tegevustesse. Ja nii nagu ARCS mudeli neljandas etapis, lõpetame ka meie lasteaias oma tegevuse tavaliselt positiivsete laulude ja kiitustega.  Väga huvitav oli neid kahte mudelit võrrelda ning leida seoseid oma igapäevatööga.

 

Kasutatud allikad:

A.Poulsen, K. Lam, S. Cisneros, T. Trust(2008) “ARCS Model of Motivational Design” https://www.academia.edu/28383941/ARCS_Model_of_Motivational_Design

1. David Merrill (2007) “A Task-Centered Instructional Strategy” Journal of Research on Technology in Education, 2007, 40(1), xx–xxx https://drive.google.com/file/d/1OXtxKXK4eugWwZ9rSXnTATfEBqLCVyhF/view
2. David Merrili (2002) “A Pebble- in- the Pond Model for Instructional Design”   https://drive.google.com/file/d/1JTbft_jXVEMv6DgqeGCnethjmLSN7k49/view